Ka mina otsustasin osa võtta projektist Heategu kõige pisematele.
Tegelikult oli mul plaanis palju palju rohkem teha mütse, aga nagu ikka meil siin elus on – kõik ei suju alati plaanipäraselt. Aga vähemalt andsin oma pisi-pisikese panuse ja see ju loeb ka või mis?
Mütse on erinevas suuruses ja erineva tegumoega. Kõige väiksemad ja kõige esimesed on need kaks:
Ma alguses ei omanud üldse ettekujutust, kui väikesed/suured need mütsid olema peavad. Aga ajapikku hakkas asi juba ilmet võtma .
Mütsid ei tulnud tavapärased (soonikkoes). Aga kui ma otsustasin selle projektiga liituda, siis uurisin kohe, et kas ma ikka pean ilmtingimata tegema tavalised soonikmütsid või saan ma minule omaselt veidi ena mängumaad. Anti luba. No kui ei kõlba kasutamiseks, siis ei kõlba. Neid teha oli ikkagi vahva. Ja mina lihtsalt ei ole see, kes viitsiks niisama soonikmütse teha. Püüdsin siis rohkem palmikutesse panustada:).
Uskumatu, aga poiste valikut ei saanudki seekord domineerivalt. Eks väga palju mängis ka rolli kodus olevate lõngade valik. Seda projekti võiks vabalt ka jäägihävitusprojektiks kutsuda. Meriinovillaste lõngade kotike sai ikka palju tühjemaks.
Mütse valmis pärast pildistamist veel mõned, sellised nö tavalisemad. No minu tavalisemad siis :D. Lõngaks olid siis kõikvõimalikud meriinolõngad. Imepehmed ja soojad. Ja mis peamine, neid saab ka masinas pesta. Vardaid kasutasin seinast-seina ja vahest tuli appi võtta ka heegelnõel (selline jube täpne tehniline info seekord, eks :D). Ja ikka omalooming ehk nagu sõbranna ütles: “Tulistad, nagu torust tuleb:D!”
Aga lisaks oma tegemistele tahan seekord ka näidata teile midagi minu mehe loomingust. Talle väga meeldib igast vasktorudest jms erinevaid kujutisi väänata. Seekord tegi ta mulle emadepäevaks sellise lille. Ütles, et ei jõudnud veel värvida, aga mulle just meeldibki see lilleke nii nagu ta alloleval pildil välja näeb. Esimeselt pildilt võib näha, et seda saab ka väga praktiliselt ära kasutada:).
Selline pildirohke postitus seekord saigi. Uute tegemiste/nägemisteni!
Ikka teie,