Rebane "Armi"

 

Tere taas üle mitmete-mitmete aastate!

Mõtlesin kaua, kas ma hakkan blogisse midagi kirjutama. On ju viimasest korrast nii palju aega mööda läinud. Siis aga meenus mulle, miks ma üldse kunagi seda blogi alustasin. Ma tahtsin endale kohta, kuhu jäädvustada kõik oma käsitöö projektid, et kunagi vanast peast oleks hea meenutada. Mitte ainult vaadata pilte, vaid justnimelt lugeda kõiki neid tundeid ja mõtteid, mis sellel hetkel peas keerlesid.

Pikal blogi pausil on olnud põhjus - see on olnud ka pikk käsitööpaus. Ma sain tõsise käevigastuse (mul on kõik parema käe liigesed ära kulunud ja katki), mis viis kolme aastasele võitlusele ja paranemisele. Aga palju teraapiat ja uuesti käe kasutamise õppimist ning ma suudan taas tegeleda käsitööga. See tunne! Huh...klomp tuleb kurku. Ma ilmselt isegi ei tajunud, kui väga-väga ma käsitööd armastan. Kui tähtis hinge teraapia se mulle on. Aga eks se tihtilugu nii ongi - kui oled millegist ilma jäänud, alles siis mõistad kui tähtis see sulle oli. Nüüd oskan ma rohkem kui kunagi varem hinnata võimet teha käsitööd. Olen rohkem kui tänulik oma vanaemale, kellelt  ilmselgelt ma selle käsitöö armastuse pärisin. Isegi kui ma ei mõistnut teda selle eest tänada, kui mul selleks veel võimalus oli - ma tean, et ta teab!

Tuli taas tuju heegeldada üks mänguasi. Kuna oma lapsed on juba vahepeal suureks kasvanud (vanem poeg juba põhimõtteliselt osaliselt välja kolinud), siis otsustasin teha ühe töökaslase pisikesele tütrele väikese rebase. Rebase nimeks sai Armi. Oh need jalad!!! Ma endiselt maadlen igakord jalgade õmblemisega 😁. Mingid asjad ei muutu siin maailmas kunagi. 

Pean tunnistama - olen täitsa rahul. Arvestades, kui kaua ma pole ühtegi asja heegeldanud, siis pole paha. Mis siis, et ise seda ütlen😀. 

Juhendiks nagu ikka Lilleliis'i looming. 

Lõngaks: Silke Peo 30

Heegelnõel number 3,5

Kohtumisteni!

Teie,

Kiiser

Sain omale sellise vahva raamatu, nagu "Võluväega mänguasjad". Autoriks on loomulikult teada-tuntud amigurumide meister, Lilleliis. Ma olen aastate jooksul omajagu tema juhendite järgi mänguasju valmistanud ja ilma ilustamata - ta on siiani minu lemmik amigurumide looja. Head juhendid, arusaadav tekst ja mis peamine - detailselt läbi mõeldud ja eriliselt armsad mänguasjad valmivad. Suur oli minu üllatus, kui raamatu sissejuhatusest oma nime leidsin. See oli mulle väga suur au. 

Aitäh, Mari-Liis, et usaldasid mind oma juhendeid testima!

Kui ma siis seda raamatut sirvisin, tuli mul väga palju uusi mütsi ideid. Sain sellest raamatust tohutult inspiratsiooni, mida viimasel ajal vajaka on jäänud. Mütsidest endist aga järgmises postituses. Kui juba mütsi tegemiseks läks, siis tuli soov ka mõni mänguasi taas valmistada. Kuigi ma igakord, kui neid heegeldan, mõtlen, miks ma jälle neid teen. Igakord on sõrmed valusad nende pisikeste asjade nikerdamisest. Aga kui juba mänguasi valmis - siis ei kahetse ma hetkekski, et alustasin. Sõbranna naeris, et see meenutab nagu sünnitust - kõik valu ja vaev on lõpptulemust väärt :) .

Ma oma paar nädalat sirvisin ikka hommikukohvi juurde raamatut, ega suutnud otsustada, millist nüüd siis teha. Kuniks tuli väiksem poeg koju sünnipäeva kutsega. Ma olen vist juba ka varem maininud, et kui ma valmistan midagi (eriti mütse), siis need räägivad mulle oma lugu. Ja iga asi on valmistatud just konkreetselt teatud inimesele, kellega see lugu kokku sobib. Nii on ka mänguasjadega - ma teadsin kohe, millise mänguasja valmistamist ma alustan, sest see kiisu on just nii selle tüdruku oma kui veel olla saab. Ja teadsin täpselt, mis lõngast ma selle valmistan. See kirjeldab selle tüdruku iseloomu ja olemust täiuslikult.

Nimeks sa ta Kiiser. Mu poeg vaatas seda tegelast ja siis küsis, kes see on? On see kass? Ei, ikka tiiger. Ei, ei, see on natuke mõlemat. See on ju Kiiser. Nii et saage tuttavaks - kass-tiiger Kiiser.

Lõngaks: Katia Bombay

Heegelnõel nr 3

Idee: "Võluväega mänguasjad"

Kiiseri pikkuseks sai 20 cm.

Peatse kohtumiseni!

Printsess "hõbeking"

Olen endiselt mänguasjade lainel. Mul on nii hea meel, et mu käsitöökirg on taas mind leidnud! Valusast pöidlast (mänguasjade heegeldamisega kaasnev "töötrauma" :D) hoolimata, ma lausa naudin igat hetke, mil saan midagi nikerdada.

Mul paluti ühele pisikesele printsessile teha sünnipäevaks mänguasi. Kaua polnud vaja mõelda, sest juba ammu soetasin ma omale ühe vahva printsessi juhendi. Olen seda ka varem teinud, kuid kahjuks see fotodele ei jõudnudki. Seekord otsustasin, et teen kiired pildiklõpsud, enne kui kingituse üle annan.

Peaks mainima, et lilla värvi pildile saamine on ülemõistuse keeruline. Kui saan lilla värvi paika, siis on kõik muud värvid paigast ära. Kui muud värvid on paigas, siis muutub lilla siniseks. Aga enamvähem sain siiski hakkama.

Juhendi osas tegin veidi kohandusi seekord. Juba eelmine kord olin ma hädas juuste tegemisega. No kohe kuidagi ei saanud pihta, mismoodi neid juukseid tegema peab. Seega improviseerisin. Nagu ka seekord. Põhimõtteliselt kõik muu on juhendi järgi, välja arvatud ääre tegemine, kus ma lihtsalt jätkasin ringselt heegeldamist ja tagaosasse lisasin 2 ekstra rida (muidu jäi kukal liiga paljaks). Ja krooni tegin ka suurema, sest eelmine kord tundus see liiga väike olevat. Kolme tipu asemel on nüüd neid neli. Muus osas järgisin juhendit. Juhend, nagu ikka, on hästi kirjutatud. Hästi mõnus jälgida, arusaadav, rohke pildimaterjaliga. 

Takkajärgi mõeldes, oleks pidanud seeliku satse tehes 3-e samba asemel 2 tegema, sest lõng oli hästi paks ja ei jäänud nii hästi hoidma, kui eelmine kord. Kahjuks polnud ka pärleid käepärast, seetõttu on tegemist veidi kodusema printsessiga :) . 

Mina igatahes jäin rahule. Loodetavasti ka kingisaaja. 

Lõngaks: Rowan handknit cotton, Novita Samos ja Schachenmayr cotton time.

Heegelnõel nr 3,5

Juhend: Lilleliisi Printsess hõbeking

Ilusat talvepäeva teile kõigile ja taaskohtumiseni!

Hiired, mõmmid ja kollane mütsike

Tere taas!

Mõni aeg tagasi sündis minu koolikaaslasele imearmas pisike printsess. Otsustasin, et teen talle väikese kingituse. Alguses oli vaid plaan mütsike ja papud teha, aga siis tuli idee teha veel üks mänguasi.

Baleriinist hiireke valmis Lilleliisi õpetuse järgi. Nagu ikka - väga hea juhend, soovitan!

Lõngaks oli seekord Novita Miami ja heegelnõelaks nr 3,5.

Müts ja sokid on omalooming ja valminud lõngast Drops Alpaca (kahekordselt võetud). Heegelnõel ja vardad nr 3,5.

Kingituse omanik.

Kui juba heegelnõel soojaks oli aetud, võtsin kätte ja tegin veel ühe kaisuka. Artur omastas selle ära enne kui see veel valmiski oli :D . 

Kuna piltide tegemisega tiba kiire, siis täna ei õnnestunud õhtupimeduses häid pilte saada. Aga mingi aimdus siiski mõmmist tekib, eks? 

Pean mainima, et sellega ma tegelikult lõpuni rahule ei jäänudki. Ja juhend ei ole selles süüdi, vaid minu oskamatus. Igatahes pusisin päris pikalt jalgade kallal, enne kui sain need enamvähem sobivalt paika. Ütleme nii, et arenemisruumi mul veel on :) . 

Juhendiks taaskord Lilleliisi juhend: Mõmmi. Lõngaks Drops Lima ja heegelnõel nr 3,5 (takkajärgi tarkusena - oleks pidanud pool numbrit väiksem olema, oleks tulemus ühtlasem ja parem tulnud).

Seekord siis sellised tegemised. 

Ilusat talve teile kõigile ja katsuge ikka vahepeal käsi puhata ning talverõõme nautida!

Kiirete aegade kiired tegemised

Tere!

Piinlikusega pean tunnistama, et järjekordselt on möödunud ilmatuma aja ja mina pole jälle blogisse kirjutama jõudnud. Vahest ma ei saa ise kaa aru, kuhu küll mu aeg lendab. Alles see suvi algas ja juba on see läbi saamas. No igatahes meie jaoks, sest esmaspäevast hakkab minul kool ja teisipäevast poistel. Mis omakorda tähendab, et aega käsitöö jaoks jääb ilmselt veel vähemaks. Kahjuks. Kuid ma püüan hetkel ära teha nii palju kui võimalik.

Nagu ikka- blogisse jõuab asju esitlemiseks kordades vähem kui neid tegelikult valminud on. Põhjus on aga väga tobe - mu vana arvuti läks katki ja minu uuele arvutile ei sobi fotoka kaardilugeja. Kellel õunake, see teab et sellele igast lisavidinaid saada pole päris nii lihtne kui pc-le. Ja rääkimata sellest, et ma tellisin 2 korda vale juhtme. Lõpuks tellisin eraldi kaardilugeja, nii et nüüd võin südamerahuga 16. erinevat kaarti kasutada ja kõikidelt info arvutisse saada :D .  Kuidas see aga piltide vähesusse puutub? Lihtsalt fotoka kaart on samuti ju limiteeritud mahuga ja selle asemel, et oma käsitöölisi saavutusi üles jäädvustada, otsustasin kasutada pildiruumi peremälestuste jäädvustamiseks.

Aga aitab nüüd lobast. Nii palju kui neid asju nüüd jäärdvustatud on, nii palju neid ka üles panen. Siit need tulevad.

 Rahvuslikes toonides müts on tehtud selle õpetuse järgi. Muud mütsid on omalooming.


Sipelgapesa rühmale sobilik mälestusalbum, kus kõigi laste käejäljed sees. Meie pere traditsiooniline lasteaia lõpetamise kink :).

See nädal valmis 2 kaisulooma. Tõele au andes on neid valminud juba kokku 5, kuid kevadel valminud printsess ja tigedad linnud pole siiani pildile pääsenud. Lähipäevil saab valmis ka kolmas kaisuloom. Kingituseks naabrilastele.

Lõngaks on Rowan Cotton ja mingi tundmatu kollane lõng.

Juhendi leiate Lilleliisi kodulehelt. Taaskord pean jagama vaid kiidusõnu juhendi osas!

Aga selline kiire kokkuvõte saigi siis seekord. Viimistlemist ootavad 2 mütsi, üks kaisukas ja minu kamspun. Ma loodan, et suudan need pühapäevaksvalmis saada, sest uuest nädalast hakkab kiire kool-töö-inimese elu.

Päikeselist suvejätku teile kõigile!

Palju õnne, Eestimaa!

Täna on ilus päev! Täna on Eestimaa sünnipäev! Kuigi, tõele au andes pean ma enda jaoks palju tähtsamaks Eesti taasiseseisvumist, siis sellest hoolimata tõstan täna Eesti lipu kõrgele ja hüüan: "Palju õnne, kallis kodumaa!" Ma olen uhke, et olen eestlane. Ma pole seda kunagi püüdnud varjata ja pole kunagi selle pärast häbi pidanud tundma. Ja ma tahan, et ka minu lapsed teaksid, kes nad on ja kust nad tulevad. Nii on saanud juba traditsiooniks, et iga aasta, 24. veebruar ma kingin neile midagi eestipärast, midagi, mis neile meenutaks nende kodumaad. Nii ka seekord.

2 aastat tagasi sai vanem poeg omale väga patriootliku jänesepoeg Tohi. Nüüd, 2 aastat hiljem sai omale jänesepoja noorem poeg.

Traditsiooniliselt oli juures kiri:

Tere Artur!

Minu nimi on Jänes Eestimaa. Olen sinu uus väike sõber. Ma olen sündinud 24. veebruar, 2013 aastal. Kas sa tead, et see on ka Eesti Vabariigi sünnipäev? Olen 95 aastat noorem kui sinu kodumaa. 

Iga kord kui sa mind sülle võtad, siis meenutan ma sulle, kes sa oled. Sa oled eestlane. Ära seda kunagi unusta! Ära unusta, kust sa oled tulnud. Sinu sünnimaa on Eesti. Sinu juured on Eestis. Sinu ema-isa on eestlased, sinu vanavanemad on eestlased.

Me ei ela praegult Eestis, aga see ei tähenda, et sa poleks enam eestlane. Seda ei muuda miski. Ka see mitte, et sa sõpradega räägid teise riigi keelt. Iga päev koju tulles saad sa rääkida maailma kõige ilusamat keelt- eesti keelt. Me kindlasti reisime sinuga veel palju ringi, näeme ilusaid paiku, kuuleme võõraid keeli. Ehk õpime meiegi mõne neist selgeks. Aga kõikidest maadest kõige ilusam on meie kodumaa, Eestimaa. Kunagi, kui suuremaks saad, siis sa mõistad mind. Kunagi, kui saame suureks, siis läheme ehk tagasi kodumaale, kes teab. Aga tea seda, et ükskõik, kus me ka ei ela, ükskõik, mis keelt me ka ei räägiks, meie kodu on ikkagi Eesti, meie emakeel on ikkagi eeti keel ja meie oleme ikkagi eestlased! Ja ära muretse, ma ei lase sul seda unustada, sest igakord kui sa mind kaissu võtad, tuletan ma seda sulle meelde.

Sinu kallis sõber,

Jänes Eestimaa

Jänes Eestimaad tegema hakates teadsin ma kohe, milline ta tulema peab. Kunagi, kui Lilleliis selle jänese tegi, teadsin ma, et ka mina teen selle jänese kunagi. Ta lihtsalt sobis igas mõttes kõige paremini rahvuslikuks jäneseks. Miks jänes? No selles osas oli valik kindel, sest mu lapsed lihtsalt armastavad jäneseid.

Jänes sai natuke üle nuumatud, sest kogemused on näidanud, et 2 nädalat lapse kaisus muudab kaisulooma tunduvalt saledamaks :).

Jänes sai valmis hommikul kell 2. Panin jänkupoisi lapsele kaissu, hommikut ootama. Kell 5 ärkas meie kukeke, võttis jänku ja tuli tips-taps minu juurde. Seisis voodi ääres, uni veel silmas, jänku tugevalt kaisus, naeratus kõrvuni ja sosistas vaikselt: "Emme, aitäh! Emme, ma nii väga armastan sind!" Siis vaatas ta jänkupoisile otsa ja teatas: "Palju õnne, Eestimaa!" Järelikult sai täidetud eesmärk- laps sai kohe aru, mis jänkuga tegemist on.

Lõng: Rowan handknit cotton (minu lemmik lõng mänguasjade valmistamisel!)
Heegelnõel nr 3,5
Idee: Lilleliis

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

Ikka lastele, kõik lastele

Ma olen julgelt 99% protsenti oma asjadest lastele teinud. Ja ega siis seegi kord saa mingi erand olla.

Albumid:

 

Sain mõned päevad tagasi taaskord tädiks. Ja katsikukingiks kudusin teki. Atsu nimetab seda Houdini tekiks, tegelikult on tegemist illusioon-tekiga. Juhendi leiate Ravelry'st.

Otse peale vaadates jääb mulje, et tegu on tavalise ripskoes tekiga, aga kui veidi alt poolt tekki vaadata, siis ilmub sealt välja karu.Äärmiselt lihtne kudumine oli ja õpetus on ka väga hea (joonis-juhend).

Kahjuks juhtus ka üks õnnetus selle tekiga. Kui ma hakkasin äärt tekile kuduma, siis avastasin õnnetuseks, et viimale tokk kollast oli täitsa teist tooni. Palju kahvatum ja ausalt öeldes lausa kole. Kuna aega (ajast olulisem faktor oli tegelt see, et lõnga ostsin Eestist) enam polnud uut lõnga hankida, siis pidi tekk jääma ilma ääreta. Aga sellegipoolest meeldib mulle see tekk. Ka ilma ääreta. Ja täpselt paraja suurusega vankrisse- 65x75cm.


Ja siis üks Lotte, kes valmis juba ammu-ammu, aga kuidagi jäi blogis näitamata.

Mul oli suur au proovida heegeldada Lilleliisi õpetuse järgi Lottet. Tõdesin taaskord, et tema juhendid on väga head ja arusaadavad. Tõsi, kuna ma pidin testima juhendit, siis oli päris keeruline heegeldada rida-realt, nii nagu juhendis kirjas, mis aga pole autori süü, vaid hoopis tegija saamatus :D. Ma enamasti vaatan vaid üldisemas plaanis, päris rida-realt järge ei aja. Aga hakkama sain ja uue kogemuse võrra jälle rikkam.

 Selline ta igatahes tuli. Mulle väga meeldib ja kõik, kes seda näinud on, tundsin kohe ära, kellega tegu on :).

 Heegeldasin selle ühele väiksele tüdrukule, kes on suur Lotte fänn.

Peatse kohtumiseni!

Jõulukuu

Kõigepealt ilusat aastalõppu, kallid blogi külastajad! Loodetavasti möödusid Teie jõulud meeleolukalt ja rõõmsalt!

Nüüd aga veidi tagasivaadet detsembrikuule. Nii mõnigi asi sai selle ajajooksul valmis, aga mida siin eistleda ei saanud, sest need läksid jõulukinkideks. Mõnda asja ei saa ma veel endiselt esitleda, sest pole veel kingisaajale üle antud. Aga aitab tühjast lobast! Pikema jututa mõningad pildid.





Lõng: Stork kollane ja tumesinine (kokku läks ca 125g), täidiseks 100% vill (nagu kõigi mänguasjade puhul)
Heegelnõel nr 3,5
Idee: Ravelry

****************************************************************************

Sokid mehele. Tal eelmised igapäevaselt kasutuses juba teist talve ja mõtlesin, et teeks ühed uued juurde, enne kui tuleb augulise sokiga koju ja palub seda parandama hakata:)). Vabandust, et pidlikvaliteet nii halb on, aga talv ja must sokk ei ole just eriti hea kooslus pildistamiseks. Parema aimduse saamiseks külastage Ravelry't, kus on palju selle mustri järgi tehtud sokke.



Lõng: Sport superwash, must, 2,5 tokki
Vardad: 3 ja 3,5
Idee: Ravelry

**********************************************************************************
See oli üks parimaid õpetusi, mille järgi mänguasja heegeldasin. Selge juhend, rohke pildimaterjaliga (mis aitas nt aimdust saada, kuhu täpselt midagi õmblema peab, see osutus üllatavalt keeruliseks tegevuseks:D). Naabriplika oli väga väga õnnelik oma koera üle:). Kindlasti teen Lilleliisi juhendite järgi veel mänguasju!



Lõng: üks tundmatu roosa meriino ja Katia Bombay
Heegelnõel nr 3,5
Idee: Lilleliisi sokikoer

************************************************************************************

Koer oma vanemale pojale.


Lõng: Rowan handknit cotton, 4 tokki kulus!
Heegelnõel nr 3,5
Idee: Ravlery

See juhend pole kõige parem ja algajale kindlasti ei soovita, kuna seal on vaja väga palju ise välja nuputada. Pealegi on seal mõningad vead sees. Üldiselt tegin pigem pildi kui õpetuse järgi, kuna peale pea heegeldamist leidsin, et saan kiiremini valmis ise aretades kui pidevalt juhendit lahti kodeerides. Võimalik, et probleem on hoopis minus, mitte juhendis, igatahes minu silmis kõige halvem juhend.

*************************************************************************************
Draakon väiksemale pojale. Meie pere vaieldamatu lemmik! Samas kõige aeganõudvam, kuna pisidetaile oli meeletult!


Lõng: Stork kollane, 2,3 tokki kulus umbes
Heegelnõel nr 3,5
Idee: Ravlery

Väga hea juhend, lihtsalt seletatud ja samuti väga hea pildimaterjaliga. Päris algajale vast ei sobi, aga kui on kannatust ja soovi uusi võtteid proovida, siis tasub täitsa ära!

*************************************************************************************
Naabripoisile.

Lõng: Rowan handknit Cotton ja mingi tundmatu kollane.
Heegelnõel 3,5
Idee: Ravelry

Väga hea juhend, sobib ka algajale, eeldusel et põhivõtted on selged.

*************************************************************************************

Kokkuvõttes õppisin ma nende mänguasjade heegeldamisega väga palju uut: nt nähtamatu kahandamise ja nähtamatu lõngavahetuse. Samas on mul veel oioi kui palju õppida, sest pealtnäha mänguasja heegeldamine tundub ehk väga lihtne, kuid tegelikult on see parajalt keeruline ja vajab kõvasti veel harjutamist enne kui ma oma tulemustega täielikult rahule jään.




Nende kahe omanikud on sama suured sõbrad kui nende mänguasjadki. Takkajärgi mõeldes oleks võinud mõlemale draakonid teha, aga kohe ma selle peale ei tulnud ja lõpuks oli liiga kiire, et veel ühte draakonit tegema hakata.


Igatahes sellised need asjad said. Sõrmed on villis ja tundetud aga hing on rõõmus ja süda rahul:).
Mytsi Wabrik läheb nüüd mõneks ajaks puhkusele, aga tagasi tulen koos mõningate uute ideede ja ka muudatustega;).


Lõbusat aastavahetust ja veel teguderohkemat ja rõõmsamat uut aastat!

Alati Teie,
Mytsi Wabrik