Eesti Vabariigi sünnipäevast suve ootuseni

Tere ilusat pühapäeva!

Just siis, kui oli lootust juba kevadet nautida, otsustas talvetaat meid veel üllatada ja ilmselt rohkema lumega, kui kogu talve peale kokku. Seega õues olemisele eelistan ma oma tänast õhtut arvuti taga veeta ja veidi aru anda, mida vahepeal teinud olen.


Alustame siis 24.ndast veebruarist. Traditsiooniliselt teen ma selleks puhuks lastele kingituse. Seekord tuli kingitusi valmis teha rohkem kui 2, sest naabritega ühendasime jõud ja tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva ühiselt. Nii said ka kõik lapsed ühiselt kingituse.Mõtlesin pikalt, et mida teha. Küsisin ideid ka FB-st ja MM-st. Koorus välja idee teha raamatukogu-/lasteaia-/sussikotid. Et asi oleks rahvuspärasem, siis otsisin netist arhailise tikandi mustreid ja joonistasin need suht-koht vaba käega kangale. Nagu ikka, on mul kombeks ka kirjutada lastele iga aasta üks kirjake. Seekord oli siis tükk tegu, et välja mõelda neid lausa 4. Üks kiri oli selline:

kallis  artur!

Täna on meile väga tähtis päev. Täna on eesti vabariigi 96. Sünnipäev. Sina oled alles väike, aga emme-issi jaoks tähendab see päev väga palju. Emme on sulle tihti rääkinud, et mitte kõik riigid ei ole vabad. Väga pikka aega ei olnud ka eesti vaba. Sina oled aga õnnelik poiss – sina sündisid vabas eesti riigis. Sina saad rääkida eesti keeles, saad laulda eesti laule ja lehvitada eesti sünnipäeva puhul sini-must-valget lippu.

Emme tegi sulle väikese kingituse. Joonistasin sinu koti peale tähtsad pildid. Need on arhailised motiivid. Need on väga vanad ja tähendavad eestlaste jaoks midagi erilist ja salapärast. Meie, eestlased, oleme nendega kaunistanud oma riideid, kodusid, sööginõusid ja palju muud. Sinu kotile joonistasin ma sõõrid.

Sõõridel on maagiline kaitsevõime. nad on päikese sümbol ja maa märgiks. Rõngasrist on valguse ja elu märk. Kodarratas on pühaduse ja õnne märk.

Nüüd saab selles kotis sinuga kaasa rännata ja maailma avastada sinu väike sõber, jänes-eestimaa. Ja emme joonistatud sõõrid kaitsevad teid kõige halva eest ja toovad teile palju õnne ja kordaminekuid.

Ilusat eesti sünnipäeva soovib,

Emme

24. veebruar 2014

Minu mees teab, kuidas mind rõõmustada. Mulle ei meeldi väga lõikelilled. Pealegi on mul enamus lillede vastu allergia. Juba teist aastat rõõmustab ta mind isetehtud lillega. Eelmine aasta sain ühe sellise (paremal pildil, vasakpoolne lill) emadepäevaks. See aasta sain uue naistepäevaks. Oi, ma olen nii õnnelik. Varsti on mul terve kollektsioon neid imelisi lilli. Suvel, kui ilmad soojad, siis värvin need ära. Vist... Tegelikult meeldivad nad mulle sellisena, nagu nad just praegult on.




Ja kui suvest juba juttu tuli, siis sellega seotud ka mu järgmine projekt. Nimelt tuli mul üks päeva bussiga töölt koju sõites tohutu isu heegeldada üks väike kleit. Kuna mu koolikaaslane sünnitas jõulude eel pisikese printsessi, siis on modell hea lähedalt võtta :) . Nii valmistasingi paari tunniga ühe kleidikese. Kui sokimaania läbi saab, siis teen kleidile juurde ka mütsi ja peapaela.

Lõngaks: Novita Samos ja Novita Spektri plus

Heegelnõel nr 5

Idee: Little Sweetie Dress & Headband

Ilusat kevadet oodates,

Polka Dot kampsun

Esimest korda tegin ma kampsuni iseendale. Leidsin Villapeikkoa lehelt ühe ilusa kampsuni ja ma lihtsalt nii väga tahtsin seda omale teha. Ostsin juhendi ja hakkasin kuduma. See oli siis jaanuari kuus. Vahepeal kaotasin ma oma kudusoolika ära ja nii see kampsun ootas teist varrukat peaaegu kuu aega. See nädal tuli aga kudumisisu tagasi ja lõpetasin kampsuni ära.

Ma olen nii rahul kampsuniga! See on just see, mida ma soovisin omale. Selline mõnus, lihtne, igapäevane kampsun. Õpetus oli väga hea ja arusaadav. Aitäh, Suvi, hea juhendi eest! Tänu sellele kudumisele olen nüüd indu nii täis, et alustasin kampsuni kudumist mehele :P. Eks me vaata, millal selle valmis saan :)).

Pildid on tehtud minu poja poolt, sest ise on nii raske endast pilti teha. Ja ma nii tahtsin oma uue kampsuniga eputada, et ei mallanud oodata, kuni saaks korralikud pildid teha. Nööbid on ka valed, aga kodus polnud 4. ühesugust nööpi hetkel. 

Lõngaks: Novita Aito Suomalainen Sukkalanka

Vardad: 3,5 ja 4

Õpetus: Villapeikkoa

Peatsete tegemiste ja nägemisteni!

Katsikukink

Tere taas!

Pole pikka aega enam blogisse jõudnud. Tööinimese elu võtab ikka viimasegi vaba aja ja respect neile, kes jaksavad veel peale rasket ja pikka tööpäeva käsitööd teha ning blogida! Ma pole veel seda elurütmi kätte saanud, aga tasapisi hakkab tulema...nagu näete, jõudsin omadega blogisse :).

Kudunud olen vahepeal parasjagu, aga kahjuks pilte pole jõudnud teha ja nii mõnigi töö on 99% valmis, aga ootab nt voodrit või siis hoopis sobivaid nööpe. Uskumatu- mul on 6 purki nööpe, aga vot sobivaid ikka pole. Tuleb tuttav ette, eks?!


Aga nüüd asume asja kallale. Nimelt otsustas üks väike tegelane ootamatult vara ilmavalgust näha. Kõik pooleliolevad tööd tuli kõrvale heita ja asuda kiirelt katsikukingi kallale. Pisike vajas ju sooja. Ja kuigi see pisike on pea 2 kuud enneaegne, siis kasvu järgi seda küll ei ütleks. Igatahes riideid tehes tõdesin, et kampsun on nibin-nabin paras ja uued sokid/kindad tuli ka teha. Neid pole pildile püüdnud. Näitan komplekti, mis esialgselt valmis.

 

Lendurimüts sai tehtud sellepärast, et tema issil on ka lendurimüts- vastupidistest värvitoonides. Issil ja pojal nüüd ühesugused mütsid talveks. Päris naljakas oli näha selle mütsi miniversiooni.  Kampsunit hakkasin  kuduma stiilis: nii nagu vardast tulistas :). Ülevalt-alla kootud. Püksid samamoodi- hakkasin aga alt soonikust pihta ja vaatasin, kuidas välja tuleb. Ega mul ju midagi võrdlusmaterjaliks võtta polnud. Oli vaid naabritüdrukult laenatud nuku. Tegin sellised nö haarempüksid, et ikka mähku ka sisse ilusti mahuks. Täitsa vahva tulemus sai! 

 

Müts-kindad-sokid on kootud/heegeldatud valge ja musta lõngajääkidest. Püksid-kampsun on kootud grandessast, mille ostsin yarn'st. Väga mõnusa teenindusega e-pood! Ja väga mõnus lõngavalik. Sealne piimalõng- super, super, super! Vähemalt kududes on! Sellest on valmimas just üks beebikomplekt ja no küll on pehme lõng ikka.

 

Vardad: 3 ja 3,5 (papud ja kindad), 5 (püksid ja jakk); heegelnõel nr 4 (müts)

 

Pealaest - jalatallani omalooming (kohe hakkan õpetust kirjutama)

 

 

Ilusat septembrikuud, kus kõik on uus!

 

Ikka teie,

 

 

 

Soojavarustus

Tere taas üle pika aja! Aeg lendab lennutiivul ja kohe kuidagi ei jõua enam blogisse. Vähemalt mitte nii palju kui sooviks. Aga ma nüüd püüan kõik takkajärgi siia üles panna.

Kõigepealt katsikukink:



Tegin ühe kombe ja 2 mütsi ning pildialbumi ühele pisikesele preilile. Vahelduseks kasutasin mütside kudumisel ka teiste häid ideid:).



Lõng: Baby Soft
Vardad: 3,5 ja 4,0
Idee: Ravelry




Lõng: Baby Soft
Vardad: 4,0
Idee: Ravelry


Kombe sai valmis juba siis kui ma polnud veel 100% kindel, et tuleb tüdruk, seega värvivalik tuli selline unisex:).

Lõng: Schoeller Stahl Fortissima socka Mexiko color (kahekordselt)
Vardad: 3,5 ja 4,0
Idee: omalooming

************************************************************

Seejärel läks hirmus külmaks see ilm meil siin. Laps soovis juba ammuilma omale sooja kampsunit. Isegi lõng oli tal juba välja valitud. Käis koguaeg seda paitamas. Ka idee, milline kampsun olema peab, oli lapsel olemas. Tahtis meremehe kampsunit. Mina alguses võtsin seda sõna-sõnalt ja pakkusin lapsele erinevaid meremehe kampsuneid. Laps ei soovinud ühtegi neist. Lõpuks tabasin ära, et ta soovib hoopis sellist "lotakat" kampsunit nagu meremeestel seljas on, st pole liibuvalt seljas:). Idee tuli ühest doksaatest, kus näitab neid "hulle" meremehi, kes Atlandi ookeanist kala püüavad:). Seal oli ühel meremehel analoogne kampsun seljas.



Oi kui palju ma seda harutasin, sest kampsun oli kord liiga lai, siis jälle liiga kitsas.



Elus esimest korda katsetasin teha kampsunit ilma õpetuseta, st katse-eksitusmeetodil. Ausalt- rohkem ei tahaks nii enam. Ma pole ikka üldse kohe kampsunite kuduja. Kokku tegin seda kampsunit ligi 2 nädalat. Suurusele 134/140. See on kõige suurem asi, mida ma oma kuduhooliku aja jooksul teinud olen. Enam kunagi ei taha ma nii suurt asja nii peenikeste varrastega teha:).



Aga lõpptulemus sai just selline nagu laps oli seda omale ette kujutanud ja võin kinnitada, et ta kannab seda absoluutselt iga päev:).




Lõngaks Drops Alpaca (kokku kulus 3,5 tokki sinist ja 1 tokk helerohelist)
Vardad: 2,5 ja 2,75
Idee: omalooming ja lapse visioon

Peatse tegemisteni!

Hoiusta ja soojenda!

Tere taas üle pika aja!

Kuigi ma viimane kord lubasin, et järgmine postitus tuleb kiiremini, siis kahjuks kehtib elus Murphy seadus- kõik läheb täpselt vastupidiselt plaanidele. Seekord tuli takistuseks väga oluliste tehnikavidinate kadumine. Nimelt otsustasid fotoka laadimisjuhe ja kaardilugeja mõlemad, üheaegselt, jalad alla võtta ja rändama minna. Lõpuks leidsin need laste toast, väiksema poisi madratsi alt...Lapsed, mis muud:). Aga igatahes rohkem loba ei pea ja asun kohe asja kallale.

Vanem poeg ei saa kuidagi sinapeale oma telefoniga. Igakord kui ma püüan talle peale kooli helistada, siis ta ei kuule seda, kuna on selle kotti unustanud. Ükskord, kui väga kiire oli ja ma teda jälle kätte ei saanud, siis sai mõõt täis. Koju jõudes haarasin kanga ja meisterdasin mobiilikoti. Kuna õmblusmasin oli juba välja võetud, siis tegin oma telefonile ka koti. Tõele au andes, see oli väga vajalik asi, kuna puutetundliku ekraaniga telefon ilma kotita saab üsna ruttu hukka.



Kohe järgmisel päeval jätkasin õmblemisega. Nimelt olin ma üsna hädas oma varraste hoiustamisega. Kunagi varem ma ühe vardakoti juba õmblesin, aga see polnud kõige parem. Seega tegin uue, suka- ja ringvarraste jaoks. See tuli palju palju parem!




Vennatütar soovis omale seelikud...keeruseelikut. Tegingi siis ühe keeruseeliku, loodan, et talle ka meeldib see. Kahjuks ei õnnestunud mul selle õiget värvi pildile saada. Õige värv on lilla.



Lõng: Rowan Handknit Cotton (siin on näha õige värv, punakaslilla)
Vardad: 4,5
Idee: Ravelry


Juba augusti alguses kudusin valmis kampsuni väiksemale pojale. Aga lõngaotsi ei viitsinud ära peita ja nii ta siis vedeles poolikute tööde korvis üle kuu aja, kuni lõpuks võtsin end kätte ja valmis see saigi.



Laps ise käis koguaeg uurimas, et noh, millal see valmis saab. Tegelikult oli see paras üllatus mulle, sest ta ei armasta eriti villaseid asju. Kuid selle kampsuni pani ta suurima rõõmuga selga.



Nüüd ei taha ta jopet üldse panna, vaid see kampsun kõlbab. Ja väga soe on see ka. Täna oli õues +10 kraadi vaid ja käisime jahisadamas jalutamas ning lapsel olid käed nii mõnusalt soojas!



Lõng: Red Heart Coats
Vardad: 3 ja 3,5
Idee: Ravelry




Mis siis veel? Ahjaa, 2 paari sokke on ka valminud. Ühed vennatütrele.



Lõng: Novita Tico-tico
Vardad: 2,5
Idee: omalooming


Kuna ilmad on vahepeal külmaks läinud, siis tundsin, et ka minu jalad vajavad sokke. Muide, ma tegin esimest korda sokke iseendale! See on see kingsepa lugu, teate ju küll!:)



Tegelikult pole need just sokid, ikka põlvikud, aga just sellised sobivad ideaalselt mu kummikute sisse! Imeilus muster ja armusin sellesse kohe kui nägin seda.



Lõng: Drops Merino
Vardad, 3,5
Idee: Garnstudio


Ja lõpuks näitan teile üht imeilusat lõnga, mis on käsitsi värvitud ja mille ma Disainimajast ostsin. Tegelt ostsin sealt veel ühte lõnga (aga pole veel minuni jõudnud) ja peagi ostan kindlasti veel.



Sellest lõngast tuleb üks asi minule...nii palju siis vihjeks:).



Nii, selleks korraks ongi siis postitus läbi. Kohe kohe valmimas on veel paar asja, aga ma parem ei luba, et varsti blogin jälle, sest mine tea, millal hr. Murphy taas külla tuleb:)

Päikest ja tänud külastamast!

Mytsi Wabrik

Natuke kudumist ja palju köitimist

Kõigepealt bolero. See valmis juba eelmine nädal, aga lõngaotsade peitmine pole absoluutsel minu lemmiktegevus. No kohe kuidagi ei viitsinud varem sellega tegeleda. Eile aga võtsin end kätte ja tegin selle ära.


Lõngaks sama, mis eelmises postituses tehtud kleit
Vardad: 3,5 ja 4
Idee: Ravelry'st
Silmade arv: 12558


Kalender-märkmikud

Neid sai kokku 4. Oi, kuidas ma nendega vaeva nägin. Kaks päeva ma voltisin neid, 2 päeva õmblesin kinni, ühe õhtu tegelesin tagaserva liimimisega ja järgmisel päeval sai asuda siis kaante meisterdamise ja köitmise kallale. Ja ega see mitte ei tahtnud libedalt sujuda. Küll ei hakkanud kaaned korralikult käima, siis ei jäänud sirgelt, siis... ühesõnaga probleeme oli palju. Aaa, ühe märkmiku köitsin valetpidi kokku ka ja siis pidin jälle otsast alustama. Vahepeal tahtsin juba käega lüüa, aga südametunnistus ja kange Eesti naise jonn ei andnud asu ning nii ma siis kell 2 hommikul täna lõpetasin. Ja ega ma siis kohe väga rahul polnudki. Aga hommikul neid uuesti vaadates, tõdesin, et tegelt võib ikka täiesti rahule jääda. Loodan, et tulevased omanikud on samuti rahul!



Minu lemmik on see:


Aga ka teised tulid väga armsad mu meelest:



Kaks viimast on meesterahvastele. Ühele, st viimasele tegin ka pliiatsihoidja. Oleks pidanud varem selle peale tulema. Aga noh, teinekord siis...

Järgmiseks jälle kudumislainel!