Katsikukink

Tere taas!

Pole pikka aega enam blogisse jõudnud. Tööinimese elu võtab ikka viimasegi vaba aja ja respect neile, kes jaksavad veel peale rasket ja pikka tööpäeva käsitööd teha ning blogida! Ma pole veel seda elurütmi kätte saanud, aga tasapisi hakkab tulema...nagu näete, jõudsin omadega blogisse :).

Kudunud olen vahepeal parasjagu, aga kahjuks pilte pole jõudnud teha ja nii mõnigi töö on 99% valmis, aga ootab nt voodrit või siis hoopis sobivaid nööpe. Uskumatu- mul on 6 purki nööpe, aga vot sobivaid ikka pole. Tuleb tuttav ette, eks?!


Aga nüüd asume asja kallale. Nimelt otsustas üks väike tegelane ootamatult vara ilmavalgust näha. Kõik pooleliolevad tööd tuli kõrvale heita ja asuda kiirelt katsikukingi kallale. Pisike vajas ju sooja. Ja kuigi see pisike on pea 2 kuud enneaegne, siis kasvu järgi seda küll ei ütleks. Igatahes riideid tehes tõdesin, et kampsun on nibin-nabin paras ja uued sokid/kindad tuli ka teha. Neid pole pildile püüdnud. Näitan komplekti, mis esialgselt valmis.

 

Lendurimüts sai tehtud sellepärast, et tema issil on ka lendurimüts- vastupidistest värvitoonides. Issil ja pojal nüüd ühesugused mütsid talveks. Päris naljakas oli näha selle mütsi miniversiooni.  Kampsunit hakkasin  kuduma stiilis: nii nagu vardast tulistas :). Ülevalt-alla kootud. Püksid samamoodi- hakkasin aga alt soonikust pihta ja vaatasin, kuidas välja tuleb. Ega mul ju midagi võrdlusmaterjaliks võtta polnud. Oli vaid naabritüdrukult laenatud nuku. Tegin sellised nö haarempüksid, et ikka mähku ka sisse ilusti mahuks. Täitsa vahva tulemus sai! 

 

Müts-kindad-sokid on kootud/heegeldatud valge ja musta lõngajääkidest. Püksid-kampsun on kootud grandessast, mille ostsin yarn'st. Väga mõnusa teenindusega e-pood! Ja väga mõnus lõngavalik. Sealne piimalõng- super, super, super! Vähemalt kududes on! Sellest on valmimas just üks beebikomplekt ja no küll on pehme lõng ikka.

 

Vardad: 3 ja 3,5 (papud ja kindad), 5 (püksid ja jakk); heegelnõel nr 4 (müts)

 

Pealaest - jalatallani omalooming (kohe hakkan õpetust kirjutama)

 

 

Ilusat septembrikuud, kus kõik on uus!

 

Ikka teie,

 

 

 

Ikka lastele, kõik lastele

Ma olen julgelt 99% protsenti oma asjadest lastele teinud. Ja ega siis seegi kord saa mingi erand olla.

Albumid:

 

Sain mõned päevad tagasi taaskord tädiks. Ja katsikukingiks kudusin teki. Atsu nimetab seda Houdini tekiks, tegelikult on tegemist illusioon-tekiga. Juhendi leiate Ravelry'st.

Otse peale vaadates jääb mulje, et tegu on tavalise ripskoes tekiga, aga kui veidi alt poolt tekki vaadata, siis ilmub sealt välja karu.Äärmiselt lihtne kudumine oli ja õpetus on ka väga hea (joonis-juhend).

Kahjuks juhtus ka üks õnnetus selle tekiga. Kui ma hakkasin äärt tekile kuduma, siis avastasin õnnetuseks, et viimale tokk kollast oli täitsa teist tooni. Palju kahvatum ja ausalt öeldes lausa kole. Kuna aega (ajast olulisem faktor oli tegelt see, et lõnga ostsin Eestist) enam polnud uut lõnga hankida, siis pidi tekk jääma ilma ääreta. Aga sellegipoolest meeldib mulle see tekk. Ka ilma ääreta. Ja täpselt paraja suurusega vankrisse- 65x75cm.


Ja siis üks Lotte, kes valmis juba ammu-ammu, aga kuidagi jäi blogis näitamata.

Mul oli suur au proovida heegeldada Lilleliisi õpetuse järgi Lottet. Tõdesin taaskord, et tema juhendid on väga head ja arusaadavad. Tõsi, kuna ma pidin testima juhendit, siis oli päris keeruline heegeldada rida-realt, nii nagu juhendis kirjas, mis aga pole autori süü, vaid hoopis tegija saamatus :D. Ma enamasti vaatan vaid üldisemas plaanis, päris rida-realt järge ei aja. Aga hakkama sain ja uue kogemuse võrra jälle rikkam.

 Selline ta igatahes tuli. Mulle väga meeldib ja kõik, kes seda näinud on, tundsin kohe ära, kellega tegu on :).

 Heegeldasin selle ühele väiksele tüdrukule, kes on suur Lotte fänn.

Peatse kohtumiseni!

Kevadel sajab albumeid

Viimasel ajal on tunne, et käsitöö on mu töö. Ajalises mõttes lausa rohkem kui töö. Esmaspäevast saab minust tööinimene, seetõttu teen ära kõik projektid, mis olen lubanud teha.

Seekord siis näitan albumeid. Neid tuli omajagu. Rohkem isegi kui pildiaparaadi ette sattus. Siin näitan oma lemmikuid. Olen ise väga rahul nendega, loodetavasti ka kingisaajad/tellijad.
Kõigepealt albumid õde-vennale.



Sellel albumil on nüüdseks pisikesed kuldsed rõngad. Pildistamise hetkel olid need otsa saanud.















Album Kristjani klassijuhatajale.







Album ühe pisikese tüdruku vanaemale.

Aitäh lugemast/vaatamast! Kohtume peatselt jälle!

Teie,

Esimesed suvemütsikesed

Aeg möödub uskumatult kiirelt. Tehtud asju on nii palju, et ei teagi enam, kust alustada. Alustaks siis ikka mütsidest.
Paluti teha 2 suvemütsikest kahele õele. Ühesugused. Tellijal oli ette näidata pilt, mille järgi pidin mütsid valmis tegema. No põhimõtteliselt tulid samad. Ühe lehekese asemel tegin kaks (üks jäi kuidagi liiga nõrgaks).

Mu poeg oli õnneks eile hommikul heas tujus (loe: modelli töö tujus :D) ja nõustus poseerima, tüdrukute müts peas. Üldiselt on ta jõudnud sinna ikka, kus tehakse vahet tüdrukutel ja poistel :).

Aga sellised need mütsid siis tulid. Loodetavasti jääb tellija mütsidega rahule.

Lõng: Bomuldsgarn (valge), Nature (roheline ja roosa)
Heegelnõel nr 4,5
Idee: tellija pilt

Järgemööda püüan postitada ka ülejäänud tööd: hulganisti köitmist ja mõned mänguasjad. Valmimas on veel paar mütsi.

Tore, et käisite lugemas!

Teie

Kõige-kõige pisematele

 

Ka mina otsustasin osa võtta projektist Heategu kõige pisematele.

Tegelikult oli mul plaanis palju palju rohkem teha mütse, aga nagu ikka meil siin elus on – kõik ei suju alati plaanipäraselt. Aga vähemalt andsin oma pisi-pisikese panuse ja see ju loeb ka või mis?

Mütse on erinevas suuruses ja erineva tegumoega. Kõige väiksemad ja kõige esimesed on need kaks:

Ma alguses ei omanud üldse ettekujutust, kui väikesed/suured need mütsid olema peavad. Aga ajapikku hakkas asi juba ilmet võtma .

Mütsid ei tulnud tavapärased (soonikkoes). Aga kui ma otsustasin selle projektiga liituda, siis uurisin kohe, et kas ma ikka pean ilmtingimata tegema tavalised soonikmütsid või saan ma minule omaselt veidi ena mängumaad. Anti luba. No kui ei kõlba kasutamiseks, siis ei kõlba. Neid teha oli ikkagi vahva. Ja mina lihtsalt ei ole see, kes viitsiks niisama soonikmütse teha. Püüdsin siis rohkem palmikutesse panustada:).

Uskumatu, aga poiste valikut ei saanudki seekord domineerivalt. Eks väga palju mängis ka rolli kodus olevate lõngade valik. Seda projekti võiks vabalt ka jäägihävitusprojektiks kutsuda. Meriinovillaste lõngade kotike sai ikka palju tühjemaks.

Mütse valmis pärast pildistamist veel mõned, sellised nö tavalisemad. No minu tavalisemad siis :D.  Lõngaks olid siis kõikvõimalikud meriinolõngad. Imepehmed ja soojad. Ja mis peamine, neid saab ka masinas pesta.  Vardaid kasutasin seinast-seina ja vahest tuli appi võtta ka heegelnõel (selline jube täpne tehniline info seekord, eks :D). Ja ikka omalooming ehk nagu sõbranna ütles: “Tulistad, nagu torust tuleb:D!”

 

Aga lisaks oma tegemistele tahan seekord ka näidata teile midagi minu mehe loomingust. Talle väga meeldib igast vasktorudest jms erinevaid kujutisi väänata. Seekord tegi ta mulle emadepäevaks sellise lille. Ütles, et ei jõudnud veel värvida, aga mulle just meeldibki see lilleke nii nagu ta alloleval pildil välja näeb. Esimeselt pildilt võib näha, et seda saab ka väga praktiliselt ära kasutada:).

 

Selline pildirohke postitus seekord saigi. Uute tegemiste/nägemisteni!

 

Ikka teie,

Kevad tuleb

...aga ega talvgi veel kõikjal läbi ei ole. Nii alustan kohe juttu taas ühtedest põlvikutest, mida siin ennegi olen tegelikult näidanud.

 

Naabrinaine tahtis ka neid endale. Juba ammu. Kahjuks ei kulge asjad alati nii nagu soovime. Ja nende sokkide valmimine ei tahtnud kuidagi edeneda. Aga lõpuks ma need ikkagi valmis sain, sest nagu öeldagi, et tali taeva jää:). Ja seal, kus ta nüüd elab, läheb neid kohe kindlasti peagi jälle vaja. Õigupoolest läheb tal neid praegugi veel vaja, sest nagu täna ta mulle ütles, neil sajab ikka veel lund.

Nende sokkidega sai natuke nalja ka. Nimelt saatsin ma need nädala alguses Rovaniemi. Vähemalt enda arvates. Eile tahtsin juba sõbrannalt uurima hakata, et kas on need kätte saanud kui siis äkki potsatas postkastiluugist sisse midagi suurt ja rasket (sest siis see postkastiluuk alati jubedalt koliseb). Läksin siis vaatama ja mis ma näen...ma olen nagu Muhv, kes ise endale kirju saadab. Ainult, et mina saatsin endale paki:). Ma olin kogemata pakisaajaks enda pannud ja saatjaks sõbranna:)). Esmaspäeval lähen uuele katsele:).

Lõngaks: Novita 7 Veljestä
Vardad: 3,5
Idee: Garnstudio




Edasi tuleb aga juba tuttav Mytsi Wabriku repertuaar :). Kõigepealt tavaliselt õmmeldud pipod.

Seda viimast tegin 2 tk, mõlemale pojale. Tegemist on täiesti tavaliste pipodega, kangas pärineb Eurokangast. Neid on lähiajal valmimas veel, sest niivõrd praktiliseks ja populaarseks kujunesid need laste seas. Lõige on vaba käega joonistatud. Vooder on samuti trikotaažist.




Ja siis üks kootud müts:

Tegemist on täiesti tavalise mütsiga, mille lõngal triip jooksis ise vahvasti sisse. kusjuures nii hästi veel, et eespool on oranžikad triibd, tagapool rohelised. Kahjuks laps ei olnud tol päeval väga huvitatud pildistamisest, seega pildile seda jäädvustada ei õnnestunud. Mütsi pinda püüdsin elavdada pahempidise koega.

Lõngaks mingi Katia (ma enam täpselt toote nime ei mäleta)
Vardad 3,0
Idee: omalooming






Nii, selleks korraks jälle kõik. Valmimas/valminud on veel mõned tööd. Neist aga teinekord;).

Jälle nägemiseni!