Just siis, kui oli lootust juba kevadet nautida, otsustas talvetaat meid veel üllatada ja ilmselt rohkema lumega, kui kogu talve peale kokku. Seega õues olemisele eelistan ma oma tänast õhtut arvuti taga veeta ja veidi aru anda, mida vahepeal teinud olen.
Alustame siis 24.ndast veebruarist. Traditsiooniliselt teen ma selleks puhuks lastele kingituse. Seekord tuli kingitusi valmis teha rohkem kui 2, sest naabritega ühendasime jõud ja tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva ühiselt. Nii said ka kõik lapsed ühiselt kingituse.Mõtlesin pikalt, et mida teha. Küsisin ideid ka FB-st ja MM-st. Koorus välja idee teha raamatukogu-/lasteaia-/sussikotid. Et asi oleks rahvuspärasem, siis otsisin netist arhailise tikandi mustreid ja joonistasin need suht-koht vaba käega kangale. Nagu ikka, on mul kombeks ka kirjutada lastele iga aasta üks kirjake. Seekord oli siis tükk tegu, et välja mõelda neid lausa 4. Üks kiri oli selline:
kallis artur!
Täna on meile väga tähtis päev. Täna on eesti
vabariigi 96. Sünnipäev. Sina oled alles väike, aga emme-issi jaoks tähendab
see päev väga palju. Emme on sulle tihti rääkinud, et mitte kõik riigid ei ole
vabad. Väga pikka aega ei olnud ka eesti vaba. Sina oled aga õnnelik poiss –
sina sündisid vabas eesti riigis. Sina saad rääkida eesti keeles, saad laulda
eesti laule ja lehvitada eesti sünnipäeva puhul sini-must-valget lippu.
Emme tegi sulle väikese
kingituse. Joonistasin sinu koti peale tähtsad pildid. Need on arhailised
motiivid. Need on väga vanad ja tähendavad eestlaste jaoks midagi erilist ja
salapärast. Meie, eestlased, oleme nendega kaunistanud oma riideid, kodusid, sööginõusid
ja palju muud. Sinu kotile joonistasin ma sõõrid.
Sõõridel on maagiline kaitsevõime. nad on
päikese sümbol ja maa märgiks. Rõngasrist on valguse ja elu märk. Kodarratas on
pühaduse ja õnne märk.
Nüüd saab selles kotis
sinuga kaasa rännata ja maailma avastada sinu väike sõber, jänes-eestimaa. Ja
emme joonistatud sõõrid kaitsevad teid kõige halva eest ja toovad teile palju
õnne ja kordaminekuid.
Ilusat eesti sünnipäeva soovib,
Emme
24. veebruar 2014
Minu mees teab, kuidas mind rõõmustada. Mulle ei meeldi väga lõikelilled. Pealegi on mul enamus lillede vastu allergia. Juba teist aastat rõõmustab ta mind isetehtud lillega. Eelmine aasta sain ühe sellise (paremal pildil, vasakpoolne lill) emadepäevaks. See aasta sain uue naistepäevaks. Oi, ma olen nii õnnelik. Varsti on mul terve kollektsioon neid imelisi lilli. Suvel, kui ilmad soojad, siis värvin need ära. Vist... Tegelikult meeldivad nad mulle sellisena, nagu nad just praegult on.
Ja kui suvest juba juttu tuli, siis sellega seotud ka mu järgmine projekt. Nimelt tuli mul üks päeva bussiga töölt koju sõites tohutu isu heegeldada üks väike kleit. Kuna mu koolikaaslane sünnitas jõulude eel pisikese printsessi, siis on modell hea lähedalt võtta :) . Nii valmistasingi paari tunniga ühe kleidikese. Kui sokimaania läbi saab, siis teen kleidile juurde ka mütsi ja peapaela.
Lõngaks: Novita Samos ja Novita Spektri plus
Heegelnõel nr 5
Ilusat kevadet oodates,
