Kõige-kõige pisematele

 

Ka mina otsustasin osa võtta projektist Heategu kõige pisematele.

Tegelikult oli mul plaanis palju palju rohkem teha mütse, aga nagu ikka meil siin elus on – kõik ei suju alati plaanipäraselt. Aga vähemalt andsin oma pisi-pisikese panuse ja see ju loeb ka või mis?

Mütse on erinevas suuruses ja erineva tegumoega. Kõige väiksemad ja kõige esimesed on need kaks:

Ma alguses ei omanud üldse ettekujutust, kui väikesed/suured need mütsid olema peavad. Aga ajapikku hakkas asi juba ilmet võtma .

Mütsid ei tulnud tavapärased (soonikkoes). Aga kui ma otsustasin selle projektiga liituda, siis uurisin kohe, et kas ma ikka pean ilmtingimata tegema tavalised soonikmütsid või saan ma minule omaselt veidi ena mängumaad. Anti luba. No kui ei kõlba kasutamiseks, siis ei kõlba. Neid teha oli ikkagi vahva. Ja mina lihtsalt ei ole see, kes viitsiks niisama soonikmütse teha. Püüdsin siis rohkem palmikutesse panustada:).

Uskumatu, aga poiste valikut ei saanudki seekord domineerivalt. Eks väga palju mängis ka rolli kodus olevate lõngade valik. Seda projekti võiks vabalt ka jäägihävitusprojektiks kutsuda. Meriinovillaste lõngade kotike sai ikka palju tühjemaks.

Mütse valmis pärast pildistamist veel mõned, sellised nö tavalisemad. No minu tavalisemad siis :D.  Lõngaks olid siis kõikvõimalikud meriinolõngad. Imepehmed ja soojad. Ja mis peamine, neid saab ka masinas pesta.  Vardaid kasutasin seinast-seina ja vahest tuli appi võtta ka heegelnõel (selline jube täpne tehniline info seekord, eks :D). Ja ikka omalooming ehk nagu sõbranna ütles: “Tulistad, nagu torust tuleb:D!”

 

Aga lisaks oma tegemistele tahan seekord ka näidata teile midagi minu mehe loomingust. Talle väga meeldib igast vasktorudest jms erinevaid kujutisi väänata. Seekord tegi ta mulle emadepäevaks sellise lille. Ütles, et ei jõudnud veel värvida, aga mulle just meeldibki see lilleke nii nagu ta alloleval pildil välja näeb. Esimeselt pildilt võib näha, et seda saab ka väga praktiliselt ära kasutada:).

 

Selline pildirohke postitus seekord saigi. Uute tegemiste/nägemisteni!

 

Ikka teie,

Päevaorganiseerija lastele

Kõigepealt pean vabandama, et see postitus eile juba siia ei ilmunud. Tegemist oli tehniliste viperustega. Ma ei tea, kas asi on minu arvutis, igatahes blogger keeldus eile minuga koostööd tegemast. Aga see selleks. Täna, pärast tunnikest nikerdamist, sain ma siiski siia ligi ja püüan siis ka oma postituse ära teha.

Seekord tuleb juttu päevaplaani tegemisest lapsele. Või õigemini sellest, kuidas laps saaks ise oma tegemistel silma peal hoida. Eesti keeles on väga keeruline sellele õiget, ilusat ja lihtsat sõna leida. Minul vähemalt.

Selle idee sain ma Kristjani abiõpetajalt. Tal on palju kogemusi hüperaktiivsete lastega. Kunagi kurdsin talle oma muret, et mis saab siis kui mina tööle lähen ja laps peab hommikul ise oma tegemistega hakkama saama. Kui kõrval pole emme jälgivat pilku. Teadupärast on hüpikutel probleeme keskendumisega. Ja kui mina kõrval ei jälgi, siis jäävad hommikul hambad pesemata, söök söömata, ilmselt jääks ka koolikott koju :). Samas see süsteem toimib väga hästi ka nö tavaliste laste puhul, aidates lapsel oma tegevusi meeles pidada.

Idee teostamiseks inspiratsiooni otsisin loomulikult google abil ja leidsin sobiva näidise siit. See blogi on üldse väga hea! Soovitan lähemalt uurida.

Aga sellest päevaplaanist siis lähemalt. Kuidas see siis käib. Esimeses lahtris (nime järel) on kaardid nende asjadega, mida peab päeva jooksul ära tegema. Panen need sinna iga õhtu vastavalt tegevusjärjekorras (hambapesu, voodi korda, riided selga, koolikott kaasa jne ). Kui laps on oma tegevuse sooritanud, võtab ta sealt kaardi ja tõstab kolmandasse taskusse. Õhtul vaatame siis üle, kas kõik asjad said ikka tehtud. Kui on tehtud, siis vahetan selle tegevuskaardi Tubli!Tehtud! kaardi vastu välja. Kui päeva jooksul on ära tehtud kõik asjad, mis plaanis oli, saab laps õhtul panna ühe kleepsu preemia kaardile. Preemiad on meile nt sellised, et kellel reede õhtuks on kõige rohkem kleepse saab otsustada, mida me filmiõhtul vaatame. Kui kogu preemia kaart on kleepse täis, siis saab laps nt valida, kuhu me kõik koos võiks minna (a'la teaduskeskusesse või ujuma jne). Siis on seal veel ühed kaardid, millel kiri Kõike tublim. Selle kaardi saab laps väga hea käitumise eest. Või kui ta on nt arsti juures olnud super tubli (meie peres alati suur probleemi allikas, kuna Kr kardab paaniliselt arste). Ja selle kaardi eest saavad lapsed siis "lunastada" omale filmi õhtuks midagi väga head maiust (jäätist, kommi jne). Eks see süsteem vajab veel sissetöötamist ja võimalik, et ajajooksul me seda ka muudame, aga hetkel toimib ta just sellisena.

Ja see päevaplaan toimib! Ja kuidas veel! Sellest päevast alates, kui selle kasutusse võtsime, olen ma kohe hulgim närvirakke säästnud. Ja laste toad püsivad korras ka ilma minu sekkumiseta :). Ma ei pea neile isegi mitte mainima enam, et kas kooliasjad on koos, korista tuba ära jne. Seda kõike tehakse nüüd omal algatusel. Ma olen super rahul selle ideega ja loodetavasti saavutame ükshetk selle, et kõik toimib ka ilma päevaplaanita (tekivad sissejuurdnud harjumused, eriti Kr-l).

Minu tehtud kaarte võib alla laadida siit (pdf-formaadis).

Toredat päeva jätku ja kohtume varsti jälle!

Minu töötuba

Väikese vahepalana, enne väga suuremahulist tööde esitlemise postitust, mõtlesin tutvustada teile oma töötuba. Kunagi ma mainisin, et sain uues korteris päris oma töötoa ja lubasin seda ka teile näidata. Nüüd ma seda teengi, kuigi ega see veel täiesti valmis pole. Kuid mingi aimduse siiski juba saab!



Selles toas pole nö ühtset stiili, sest mööblitükid on kokku kogutud erinevatest kohtadest, kust aga soodsamalt sai (need suured riiulid on saadud vaid 1 euri eest, 4tk:) ). Ja alumiselt nurgapildilt saab näha minu modelle:D. Pildistamiseks ma neid pole kasutanud siiani, aga kui mütse teen, siis on nad head abimehed, keda saab iga kell kasutada. Tegelikult tulevad peagi uued modellid, keda annab paremini väänata ja mudida, aga neist räägin lähemalt siis kui need valmis on. Riiulite eest on puudu ka kardinad (siinid on juba paigas), ajapuuduse taga seisab kõik. Miks ma kardinaid sinna tahan, on võimalik aimata esimesest ülemisest pildist. Nimelt jagan ma oma tuba ühe toakaaslasega, kes igast sodi tekitab (peaasjalikult saepuru loopimise näol:D) ja ma kuidagi ei taha, et mu masinad, kangad ja paberid tolmuseks ning mustaks läheks.




Sellel pildil saab piiluda veidi mu kummuti sisse. Seal on näha ka mu uut lõngavaru (soetasin veidi Garnstudio Alpacat, Meriinot jpm). 2 korda sama palju maavillaseid lõngu leidub minu lõngakirstust, laua kõrvalt:). Ma tean, ma polen paadunud ogar juba:D.


Seinale plaanin teha veel ühe teadetahvli sarnase asja, aga veidi stiilsema. Maailmakaart asub aga aukohas, kuna lisaks käsitöö hobile on mul veel üks hobi, mis ühtlasi ka mu haridus ja töö:). Mmm, ja ukse taha tuleb seinale üks suur peegel, mida ma hetkel hoogsalt kirbukatelt otsin:).


Toredat päeva Teile! Ja laupäeva õhtul võite lugeda juba ühte hiigelpostitust. Ausõna, nii palju töid korraga pole ma varem kunagi korraga esitlenud. Seega kohtume taas laupäeva õhtul, eks?!

Alati teie,
Mytsi Wabrik