Eesti Vabariigi sünnipäevast suve ootuseni

Tere ilusat pühapäeva!

Just siis, kui oli lootust juba kevadet nautida, otsustas talvetaat meid veel üllatada ja ilmselt rohkema lumega, kui kogu talve peale kokku. Seega õues olemisele eelistan ma oma tänast õhtut arvuti taga veeta ja veidi aru anda, mida vahepeal teinud olen.


Alustame siis 24.ndast veebruarist. Traditsiooniliselt teen ma selleks puhuks lastele kingituse. Seekord tuli kingitusi valmis teha rohkem kui 2, sest naabritega ühendasime jõud ja tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva ühiselt. Nii said ka kõik lapsed ühiselt kingituse.Mõtlesin pikalt, et mida teha. Küsisin ideid ka FB-st ja MM-st. Koorus välja idee teha raamatukogu-/lasteaia-/sussikotid. Et asi oleks rahvuspärasem, siis otsisin netist arhailise tikandi mustreid ja joonistasin need suht-koht vaba käega kangale. Nagu ikka, on mul kombeks ka kirjutada lastele iga aasta üks kirjake. Seekord oli siis tükk tegu, et välja mõelda neid lausa 4. Üks kiri oli selline:

kallis  artur!

Täna on meile väga tähtis päev. Täna on eesti vabariigi 96. Sünnipäev. Sina oled alles väike, aga emme-issi jaoks tähendab see päev väga palju. Emme on sulle tihti rääkinud, et mitte kõik riigid ei ole vabad. Väga pikka aega ei olnud ka eesti vaba. Sina oled aga õnnelik poiss – sina sündisid vabas eesti riigis. Sina saad rääkida eesti keeles, saad laulda eesti laule ja lehvitada eesti sünnipäeva puhul sini-must-valget lippu.

Emme tegi sulle väikese kingituse. Joonistasin sinu koti peale tähtsad pildid. Need on arhailised motiivid. Need on väga vanad ja tähendavad eestlaste jaoks midagi erilist ja salapärast. Meie, eestlased, oleme nendega kaunistanud oma riideid, kodusid, sööginõusid ja palju muud. Sinu kotile joonistasin ma sõõrid.

Sõõridel on maagiline kaitsevõime. nad on päikese sümbol ja maa märgiks. Rõngasrist on valguse ja elu märk. Kodarratas on pühaduse ja õnne märk.

Nüüd saab selles kotis sinuga kaasa rännata ja maailma avastada sinu väike sõber, jänes-eestimaa. Ja emme joonistatud sõõrid kaitsevad teid kõige halva eest ja toovad teile palju õnne ja kordaminekuid.

Ilusat eesti sünnipäeva soovib,

Emme

24. veebruar 2014

Minu mees teab, kuidas mind rõõmustada. Mulle ei meeldi väga lõikelilled. Pealegi on mul enamus lillede vastu allergia. Juba teist aastat rõõmustab ta mind isetehtud lillega. Eelmine aasta sain ühe sellise (paremal pildil, vasakpoolne lill) emadepäevaks. See aasta sain uue naistepäevaks. Oi, ma olen nii õnnelik. Varsti on mul terve kollektsioon neid imelisi lilli. Suvel, kui ilmad soojad, siis värvin need ära. Vist... Tegelikult meeldivad nad mulle sellisena, nagu nad just praegult on.




Ja kui suvest juba juttu tuli, siis sellega seotud ka mu järgmine projekt. Nimelt tuli mul üks päeva bussiga töölt koju sõites tohutu isu heegeldada üks väike kleit. Kuna mu koolikaaslane sünnitas jõulude eel pisikese printsessi, siis on modell hea lähedalt võtta :) . Nii valmistasingi paari tunniga ühe kleidikese. Kui sokimaania läbi saab, siis teen kleidile juurde ka mütsi ja peapaela.

Lõngaks: Novita Samos ja Novita Spektri plus

Heegelnõel nr 5

Idee: Little Sweetie Dress & Headband

Ilusat kevadet oodates,

Kevadet oodates

Iga päevaga läheb päev aina pikemaks, lumi sulab tasapisi. Isegi linnulaulu on rohkem kuulda ja päikegi soojendab rohkem. Kevad on hinges ja südames! Ja nagu ikka- siis ei taha kohe kuidagi enam midagi talvist teha (kuigi mõned siiski veel pean). Tahaks ikka kevadele ka käsitööga vastu minna. Nii valmisidki mõned uued asjad.

See märkmikute komplekt on tehtud juba veebruari keskel valmis. Ma leidsin eesti kodust terve hunniku vanu, Kohila märgiga vihikuid. Teate küll, neid roheliste kaantega, millesse me vist kõik oleme kooliajal kirjutanud:). Novot, neid on meil kohe hulgim. Kuna ma olen suur taaskasutuse austaja, siis mõtlesin, et teen neist ühe märkmiku. Ja see roheline paber lihtsalt hüppas ise mulle korvi käsitööpoes. Nööpidest on kujutatud K-tähte, mis sümboliseerib käsitööd, otseloomulikult:). Väike märkmik on poe märkmik, mille tagaküljel on magnet, et märkmiku mugavalt külmkapi peale panna. Küljes on ka pliiatsi hoidja (ma ei suutnud kuidagi kuskilt nii väikest pliiatsit leida veel ).




*************************************************************

Mustrimaailmas on meil käimas Tehnika-aasta ja veebruari kuu teemaks oli midagi rahvuslikku. Kuna veebruaris on olnud nii palju tegemist, siis kohe kuidagi ei jõudnud ma kududa. Õnneks lubati mul õmmelda. Teostasin siis ammuse plaani teha Sirtsuk'lt tellitud Muhu triibustikukangast õlakoti juurde mobiilikotti. Selline ta siis sai. Esimest korda katsetasin neid rahakoti raudu. Mingit õpetust ei viitsinud otsida. Laisa inimese kombel lõin käärid kangasse ja õmblesin valmis. Esimese korra kohta täitsa kobe tulemus:). Plaanis oli veel kett ka külge organiseerida, aga kahjuks polnud kodus hetkel sobivaid konkse keti jaoks. Siis oleks hea üle õla visata kotti ja saaks kasutada nö rahakoti asemel.





**********************************************************************

Suvel on üks suurimaid probleeme minu jaoks see, et pole piisavalt praktilist kotti. Kalli õlakotiga ei taha kuidagi liivaranda minna, peale torkaks see liiga hästi silma. Ja jalgrattasõidu jaoks on õlakott liiga tülikas. Ka raamatukokku minnes ei tahaks nii suurt kotti kaasa vedada. Pealegi iga riietuse juurde õlakott ei sobigi. Nii ma siis meisterdasingi ühe universaalse kotti, mida saab üle õla visata (mulle meeldib väga käia nii, et kott on üle õla- kuidagi mugavam on).



Kotti sisse õmblesin mobiilitasku (kilegataskuga, siis ei pea iga kord kohe telefoni välja võtma) ja bussikaardi/raamatukogukaardi tasku ja võtme klambri. Kaks viimast pärinevad mu vanast talvejopest, mis ära viskamisele läks. Kõik kasulikud jupid lõikasin enne küljest ära:).

Selline seekordne postitus saigi. Tänud lugemast!

Rahvuslik pingviinipere

On üks vahva lasteaed, kus tegutseb veel vahvam Pingviini rühm. Seal Pingviini rühmas käib Artur. Ühine aasta seal rühmas on kohe-kohe läbi saamas ja otsustasime teha väikese mälestuse.



Kaanele tegin väikese pildiraami, milles on hologrammpostkaart pingviinidest. Tegelikult sellest samast postkaardist kogu idee veerema hakkaski. Ideeliselt oleks köitmiseks mõeldud pael võinud olla roheline, aga noh, mis teha kui polnud rohelist käepärast.



Kõik lapsed tegid oma käejälje paberile ja mina köitsin need kokku.



Ja taaskord kingikotiks Muhu triibustikuga kangast kinkekott. Teine pool on tervenisti Muhu kangast. Koti sangad on seest poolt kaetud atlaspaelaga.

Kokkuvõttes oli tulemus nii mulle kui lapsele meeltmööda ja homme saab teada, kas ka kasvatajatele ja ülejäänud lastele.

Seniks aga päikest teile!

Mytsi Wabrik