Rebane "Armi"

 

Tere taas üle mitmete-mitmete aastate!

Mõtlesin kaua, kas ma hakkan blogisse midagi kirjutama. On ju viimasest korrast nii palju aega mööda läinud. Siis aga meenus mulle, miks ma üldse kunagi seda blogi alustasin. Ma tahtsin endale kohta, kuhu jäädvustada kõik oma käsitöö projektid, et kunagi vanast peast oleks hea meenutada. Mitte ainult vaadata pilte, vaid justnimelt lugeda kõiki neid tundeid ja mõtteid, mis sellel hetkel peas keerlesid.

Pikal blogi pausil on olnud põhjus - see on olnud ka pikk käsitööpaus. Ma sain tõsise käevigastuse (mul on kõik parema käe liigesed ära kulunud ja katki), mis viis kolme aastasele võitlusele ja paranemisele. Aga palju teraapiat ja uuesti käe kasutamise õppimist ning ma suudan taas tegeleda käsitööga. See tunne! Huh...klomp tuleb kurku. Ma ilmselt isegi ei tajunud, kui väga-väga ma käsitööd armastan. Kui tähtis hinge teraapia se mulle on. Aga eks se tihtilugu nii ongi - kui oled millegist ilma jäänud, alles siis mõistad kui tähtis see sulle oli. Nüüd oskan ma rohkem kui kunagi varem hinnata võimet teha käsitööd. Olen rohkem kui tänulik oma vanaemale, kellelt  ilmselgelt ma selle käsitöö armastuse pärisin. Isegi kui ma ei mõistnut teda selle eest tänada, kui mul selleks veel võimalus oli - ma tean, et ta teab!

Tuli taas tuju heegeldada üks mänguasi. Kuna oma lapsed on juba vahepeal suureks kasvanud (vanem poeg juba põhimõtteliselt osaliselt välja kolinud), siis otsustasin teha ühe töökaslase pisikesele tütrele väikese rebase. Rebase nimeks sai Armi. Oh need jalad!!! Ma endiselt maadlen igakord jalgade õmblemisega 😁. Mingid asjad ei muutu siin maailmas kunagi. 

Pean tunnistama - olen täitsa rahul. Arvestades, kui kaua ma pole ühtegi asja heegeldanud, siis pole paha. Mis siis, et ise seda ütlen😀. 

Juhendiks nagu ikka Lilleliis'i looming. 

Lõngaks: Silke Peo 30

Heegelnõel number 3,5

Kohtumisteni!

Teie,