Halloween vol.2 ja sokid vol.2

Jätkame Halloweeni teemadel. Seekord ei esitle ma aga omaloomingut, vaid näitan midagi mehe omadest. Jah, meisterdamine ja käsitöö laiemas laastus on terve perekonna "haigus" ja minu mehel tulevad säärased nikerused alati väga hästi välja!


Algselt oli see mõeldud hoopis ühe teise projekti tarbeks (kuigi ka kõrvitsapühadega seotud), aga kuna kogu üritus tal sõna otseses mõttes peale õhupalli purustamist kokku varises, siis lähenes ta asjale loominguliselt:)). Minu arvates igavesti vahva mask tuli. Lisaks veel see õuduste filmist pärit mask, mis väga hästi väiksemale poisile sobib, aga haiguse tõttu ei olnud ta nõus poseerima.


No ja siis nüüd saan esitleda ka neid eelmises postituses reklaamitud sokke:




Kootud alt-üles meetodil.
Lõng: Drops Merino Extra Fine
Vardad: 3,5
Idee: omalooming

Tänud tähelepanu eest!

Mytsi Wabrik

Halloween ja porgandi põlvikud

Kuna lähenemas on Halloween ja meie lastega seda koduselt tähistame (sest kunagi pole piisavalt palju põhjuseid lastega kostüüme selga panna ja silmamunamuffineid teha :D), siis otsustasime veidi ka kodu kaunistada. Tavapärastele ämblikuvõrkudele seinal, tegime see aasta ka rõdule nahkhiired.

Nahkhiired õmbles minu abiga Kr. Neid on nii lihtne koos lastega teha. Vaja vaid sobivat kangast, veidi täitematerjali, nööpe ja valget viltriiet. Ning kuumaliimipüstolit (või kahepoolset teipi). Lõikasime sablooni abil nahkhiired välja, õmblesime õigelt poolt peaaegu tervenisti kinni. Täitsime vatiiniga ja seejärel õmblesime täiesti kinni. Kuumaliimiga kinnitasime silmadeks nööbid ja vildist hambad/kihvad. Panime need kahe puupulga külge rippuma. Keskele tegime kaks pisikest küünlalaternat pisikestest plekkpurkidest. Ja volaaa, valmis saigi! Lihtne, samas väga efektne, eriti pimedas, kui küünlad põlevad ja nahkhiire varjud seinale langevad. Nagu Kr ütles: spuuuuuki!



Ja et silmamunade küpsetamine ikka õige tunde annaks ja ka tõetruult välja tuleks, siis õmblesin õige nõiapõlle. No vähemalt lastesõbraliku nõiapõlle:).

Sellist valmiskangast on mei siin kangapoodides müügil. Mul ei jäänud muud üle, kui vaid tükid välja lõigata ja kokku õmmelda.



Mulle on väga meeldima hakanud põlvikud. Sellele mütsile tegin siis juurde sama värvi põlvikud. Väiksem poeg ristis need porgandi põlvikuteks :) .

Need on mu teised alt-üles kootud sokid/põlvikud (esimesi veel näidata ei saa, kuna lõng sai ootamatult otsa ja lõpetan need alles homme). Ma peaks mainima, et ma muudmoodi enam sokke kududa ei tahakski. Esiteks jääb mul sokinina alt-üles kududes palju ilusam, teiseks on palju parem mõõta jalga neid (eriti laste puhul, kellel jalalaba on nii erineva mõõduga traditsioonilisel viisil kududes jäävad tihtilugu sokid jalga lotendama, kuigi säärest parajad). Ja loomulikult lühendatud ridadega kand, mille tegemise mõned aastad tagasi ära õppisin, aga mis jääb eriti ilus just tagurpidi sokki kududes. No minu arvates vähemalt.


Lõng: mingid lõngajäägid.
Vardad: 3,5
Idee: omalooming


Ja kõige viimaseks üks vana korktahvel, mis uue välimuse sai. Ostsin kirbukalt 20. sendi eest vana korktahvli. Ega ta välimusel suurt häda polnudki, aga juba algusest peale plaanisin ma töötuppa veidi teistlaadi teadetetahvlit teha. Noh, et temaatilisem või nii. Igatahes selline ta sai:




Selleks korraks siis kõik! Aitäh lugemast!

Mytsi Wabrik

Uus sõber, overlok

Juba pool aastat tagasi sain ema käest "päranduseks" overloki, kuid siiani seisis see kurvalt mul riiulil...ma lihtsalt ei osanud seda masinat kasutada! Siis aga tuli mulle külla ema, kes 10 minutiga tegi põhitõed selgeks. Sellest inspiratsiooni saades veetsin ma järgmise õhtu youtube's ja õppisin oma uut sõpra paremini tundma. Esimeseks katsetuseks oli magamistoa kardin. Sealt edasi läksin äksi täis ja nii valmisid uued aksessuaarid meie perele.

Tegelikult sai ka mees omale salli, aga no ülla-ülla, ega tema ju kaamerasse tulla ei taha. Pealegi arvas, et temal pole üldse salli tarviski (mis sest, et tal koguaeg kurk haige on, mehed noh:D) ja nii ma ei hakanud talle mütsi üldse õmblemagi.

Ilusat sügist!
Mytsi Wabrik

Hokimängija varustus

Õde palus mul katsikukingiks mütsi ja sokke- tulevasele hokimängijale. Värvigamma pidi olema must-punane-valge, nii nagu meeskonnal, kus tulevase hokimängija isa mängib. Idee oli veidi teine, aga teostus tuli selline. Eeskujuks võtsin pildi uiskudest ja kiivrist.



Kuna kiivri peale oli vaja ka nime, siis pidin ka tikkimist proovima...mul on veel palju areneda:)). Kusjuures A-täht on ikka täiesti A, lihtsalt pildid on R-tähe moodi jäänud:).



Lõng: Novita Tico-tico (kahekordselt) ja Titan Wool (kahekordselt)
Vardad: 3
Idee: omalooming

Päikest ja peatse kohtumiseni!
Mytsi Wabrik

Prrõnnn, prõnnnn....

"Autod 2" oli meie peres kauaoodatud film. Ja nagu loodud, tegi Lilleliis Pikse mütsi. Sellest inspiratsiooni saades, valmis Kristjani uus lemmikkangelase, Finn McSüstiku müts. Ega ma teda nii tõetruuna ei suutnudki teha ja järgmine kord teeks kindlasti teisiti, aga no vähemalt laps on rahul (peale mõningaid muudatusi, nagu nt nokk, mis PEAB tema mütsidel olema).

Lõng: Drops Cotton Viscose, Nature classic ja Micro Bamboo
Heegelnõel nr 4
Idee: Lileliis

Aitäh külastamast ja lugemast! Mytsi Wabrik

Hoiusta ja soojenda!

Tere taas üle pika aja!

Kuigi ma viimane kord lubasin, et järgmine postitus tuleb kiiremini, siis kahjuks kehtib elus Murphy seadus- kõik läheb täpselt vastupidiselt plaanidele. Seekord tuli takistuseks väga oluliste tehnikavidinate kadumine. Nimelt otsustasid fotoka laadimisjuhe ja kaardilugeja mõlemad, üheaegselt, jalad alla võtta ja rändama minna. Lõpuks leidsin need laste toast, väiksema poisi madratsi alt...Lapsed, mis muud:). Aga igatahes rohkem loba ei pea ja asun kohe asja kallale.

Vanem poeg ei saa kuidagi sinapeale oma telefoniga. Igakord kui ma püüan talle peale kooli helistada, siis ta ei kuule seda, kuna on selle kotti unustanud. Ükskord, kui väga kiire oli ja ma teda jälle kätte ei saanud, siis sai mõõt täis. Koju jõudes haarasin kanga ja meisterdasin mobiilikoti. Kuna õmblusmasin oli juba välja võetud, siis tegin oma telefonile ka koti. Tõele au andes, see oli väga vajalik asi, kuna puutetundliku ekraaniga telefon ilma kotita saab üsna ruttu hukka.



Kohe järgmisel päeval jätkasin õmblemisega. Nimelt olin ma üsna hädas oma varraste hoiustamisega. Kunagi varem ma ühe vardakoti juba õmblesin, aga see polnud kõige parem. Seega tegin uue, suka- ja ringvarraste jaoks. See tuli palju palju parem!




Vennatütar soovis omale seelikud...keeruseelikut. Tegingi siis ühe keeruseeliku, loodan, et talle ka meeldib see. Kahjuks ei õnnestunud mul selle õiget värvi pildile saada. Õige värv on lilla.



Lõng: Rowan Handknit Cotton (siin on näha õige värv, punakaslilla)
Vardad: 4,5
Idee: Ravelry


Juba augusti alguses kudusin valmis kampsuni väiksemale pojale. Aga lõngaotsi ei viitsinud ära peita ja nii ta siis vedeles poolikute tööde korvis üle kuu aja, kuni lõpuks võtsin end kätte ja valmis see saigi.



Laps ise käis koguaeg uurimas, et noh, millal see valmis saab. Tegelikult oli see paras üllatus mulle, sest ta ei armasta eriti villaseid asju. Kuid selle kampsuni pani ta suurima rõõmuga selga.



Nüüd ei taha ta jopet üldse panna, vaid see kampsun kõlbab. Ja väga soe on see ka. Täna oli õues +10 kraadi vaid ja käisime jahisadamas jalutamas ning lapsel olid käed nii mõnusalt soojas!



Lõng: Red Heart Coats
Vardad: 3 ja 3,5
Idee: Ravelry




Mis siis veel? Ahjaa, 2 paari sokke on ka valminud. Ühed vennatütrele.



Lõng: Novita Tico-tico
Vardad: 2,5
Idee: omalooming


Kuna ilmad on vahepeal külmaks läinud, siis tundsin, et ka minu jalad vajavad sokke. Muide, ma tegin esimest korda sokke iseendale! See on see kingsepa lugu, teate ju küll!:)



Tegelikult pole need just sokid, ikka põlvikud, aga just sellised sobivad ideaalselt mu kummikute sisse! Imeilus muster ja armusin sellesse kohe kui nägin seda.



Lõng: Drops Merino
Vardad, 3,5
Idee: Garnstudio


Ja lõpuks näitan teile üht imeilusat lõnga, mis on käsitsi värvitud ja mille ma Disainimajast ostsin. Tegelt ostsin sealt veel ühte lõnga (aga pole veel minuni jõudnud) ja peagi ostan kindlasti veel.



Sellest lõngast tuleb üks asi minule...nii palju siis vihjeks:).



Nii, selleks korraks ongi siis postitus läbi. Kohe kohe valmimas on veel paar asja, aga ma parem ei luba, et varsti blogin jälle, sest mine tea, millal hr. Murphy taas külla tuleb:)

Päikest ja tänud külastamast!

Mytsi Wabrik

Albumid

Tere taas üle pika aja!

Pole tõesti nii kaua jõudnud siia - ei lugema, ei blogima. Elu liigub suvisest elust argipäeva ja nii need päevad kiiresti mööduvad - koolide ja lasteaedade nime all. See aga ei tähenda sugugi, et ma poleks vahepeal midagi ära jõudnud teha. Tegemisi on rohkem kui küll, kuid täna tuleb vaid köitmise eri. Kudumitest kuu lõpu poole kui kõik asjad on lõpuni valmis ja viimistletud.

Minu noorem poeg heitis mulle juba ammu ette, et temal pole ühtegi albumit. Tõele au andes ja suurt häbi tundes nii ka see oli. Mulle lihtsalt ei meeldinud ükski poes müüdav album. Nüüd, kui lapsed Eestis olid, siis oli mul veidi rohkem aega ja otsustasin oma võla likvideerida. Nii valmiski 2 albumit talle. Neid tuleb kindlasti veel, ja mitte 4. aasta pärast, vaid juba lapse sünnipäevaks:).


Pildiks on kasutatud postkaarti ja lehtede vahel on siidpaber.





Uuendusena olen kasutanud rõngaid köitmiseks. Minu arvates on see laste albumite, aga ka suuremõõtmeliste ja paksude albumite puhul ainuõige lähenemisviis, sest paksu/suurt albumit on raske lehitseda ja selle tulemusel kipuvad lehed rebenema hakkama. Rõngastega köitmise puhul on aga lapsel lihtsam albumit vaadata.



Siis tegin veel kaks koolijütsi albumbit. Minu vanem poeg läks 16. august esimesse klassi. Kuna teatavasti klassipildid on suuremõõtmelised, siis mõtlesin, et teen albumi, kuhu kogu kooliaastate pildid ilusti sisse mahuvad. Kuna tegin ka selle albumi rõngasköitmisega, siis saab hiljem vajadusel veel lehti juurde lisada kui peaks puudu neist jääma.









Ja ka naabritüdruk läks kooli, esimesse klassi. Ka tema sai oma esimese klassi albumi. Tüdrukule kohaselt haldjaliku. Kaanematerjaliks kasutasin kinkekotti. Preili ise oli oma kingi üle väga õnnelik, seega minul ka hea meel!



Kinkepakki paelad on ka kasutuse leidnud. Tegin albumile äärde augud ja panin paelad külge. Kas tal just praktilist väärtust on, aga igatahes need nagu sobisid hästi sinna:).





Tegelikult on valminud veel üks koolialbum, aga kuna kingisaaja pole veel kinki kätte saanud, siis ma seda esitleda ei saa. Ehk see nädal jõuab album uue omanikuni, siis lisan selle ka siia.

Päikest ja peatse kohtumiseni,

Teie Mytsi Wabrik

Fylleryd

Täna on minu väga hea sõbranna sünnipäev! Ta on mulle saanud täiesti asendamatuks inimeseks. Tema heasüdamlikus ja tingimusteta abi ei jäta kedagi ükskõikseks. Aitäh, Kerli-Kristi, et sa mulle olemas oled!!

Ja ega mul kaua ei olnud vaja mõelda, mida talle kinkida. Ma tean, et ta on "salli inimene", seega ruttu vardad tööle ja valmis ta saigi. Väga kiire ja väga väga mõnus kudumine oli! Muster on väga hea! Seda saab vastavalt oma soovidele kohandada ja igatpidi muster klapib! Seega suur aplaus salli autorile! Kindlasti teen ma seda salli veel!

Lõng: Drops Alpaca, 6834m (Alpaca sobib mu meelest ideaalselt sallide lõngaks!)
Vardad: nr 3
Muster: Fylleryd

Tegelikult pole minust saanud Salli Wabrik. Ma teen ikka mütse ka pidevalt ja vahepeal ongi neid koguni 4 valminud, kuid need on enne omanikeni jõudnud kui neist pilte teha jõudsin. Aga salli kudumine on ikka täiesti hinge pugenud ja peagi valmib veel paar salli.

Kõike ilusat soovides,

Mytsi Wabrik

Sünnipäevaks emale!

Juba mõnda aega ei ole ma oma blogisse ühtegi postitust teinud. Aga sellel on ka põhjus, mida paljud juba teavad. Nimelt olin ma ametis ühe hiigelprojektiga (no minu jaoks igatahes on ja olgem ausad, eka ka mõõtude järgi ta seda on).

4. juunil hakkasin ma nuputama, mida kinkida oma emale sünnipäevaks, tema 60ndaks juubeliks. Mingit tassi või vaasi ei kingi ju, eriti kuna tal selliseid asju nii palju nagunii on. Tahtsin teha midagi erilist, midagi päris ise. 5. juunil otsustasin, et tahan teha salli. Kuna ma polnud kunagi varem ühtegi salli (no sellist, mida võiks SALLIKS nimetada) teinud, siis mõtlesin, et teeks midagi lihtsat ja ilusat. Nojah...ilus on ta küll, aga kas ka lihtne...:)?? Ma teadsin, et mul on olemas lõng, mis just sobiks mu emale, seega hakkasin uurima Garnstudio kodulehelt ideesid, kuna mul oli DROPS Alpaca lõng. Ja voilaaa, üsna ruttu hakkas silma just selle lõnga jaoks mõeldud sall. Kui ma seda ideed Mustrimaailmas teistele näitasin, siis noh, ma julgen arvata, et enamus arvas, et ma olen opakas peast:)). Et tegemist pole ju sugugi mingi pisikese ega lihtsa salliga. Aga minul tekkis kohe ideefiks, et vot just seda salli pean ma tegema ja just see sall sobiks ideaalselt mu emale.



Nii ma seda siis vaikselt nokitsema hakkasin. Kohe alguses tekkisid mõned arusaamatused mustri osas. Tänu Ravelry toredatele tegijatele sain aga takistustest üle ja jätkasin tegemist. Ja ma valetaks kui ütleks, et edasi läks kõik ladusalt. Kõigepealt ma kudusin esimest mustrit liiga palju korduseid, siis ei klappinud silmade arv, siis jälle muster/õpetus oli väga segane (peaks mainima, et see pole üldse hea õpetus, kuna pidevalt tuli lugeda nö ridade vahelt välja see õige asi). Ühesõnaga üks häda teise järel. Aga et lõpus läheb asi veel pingelisemaks, seda ma ei osanud uneski karta.



Kuna ma vahepeal sõitsin Eestisse, tuli mul seal oma tööd jätkata. Ja oh ülla ülla- lõnga jäi puudu! Ma juba enne kahtlustasin, et see sall pole päris selliste mõõtudega, nagu õpetuses on kirjas, aga kui kogu töö on vaid 100cm varrastel, ega siis õiget aimu ei saa KUI SUUR see sall tegelikult on. Kusjuures ma jätsin veel ühe mustrikorra vahelt ära, sest ei tahtnud, et selles tekk tuleks. Õnneks minu appihüüdele vastast tore Mustrimaailma kasutaja Anka, kes lahkelt loovutas oma lõngatoki mulle (aitäh Sulle selle eest!!!). Ja mul oli selleks hetkeks jäänud veel teha vaid viimasest mustrist 12 rida. ja USKUMATU, mul jäi ikkagi lõnga puudu. Seega tuli lõpuks üks augurida vähem kui mustris ette nähtud.



Ja et sellest kõigest veel vähe oleks, siis kui ma salli maha kuduma hakkasin, siis vaatasin hirmuga kahanevat lõngatotsakat. Ma poleks eladeski arvanud, et ühe salli kudumine sellist adrenaliini tekitab. Mina muudkui koon õhtuhilja, vaatan tokki ja koon. Endal süda peksab meeletult sees, et kas jagub või ei jagu lõngast. Ja mida rohkem edasi kudusin, seda raskem oli seda teha, sest käed hakkasid hirmsasti higistama. Ja siis äkki plaks, kõik oli pime. Ma esimese hooga mõtlesin, et nii, nüüd ütles süda suurest erutusest üles. Siis aga mõtlesin, et ei, siis ma ju sellist mõtet ei mõtleks, eks?! Kümmekond sekundit hiljem tabasin ära, et vool läks ära. Oi ma olin kuri, ma olin nii kuri. Pool salli oli veel maha kudumata ja mina ei saanud jätkata! Tükk aega vähkresin voodis enne kui uinusin ja siis nägin unes, kuidas rotid selle salli ära sõid. Õudus küll, ma ütlen:)). Hommikul esimese asjana lõpetasin kohe salli ära (tavaliselt ma esimese asjana joon kohvi, ilma milleta ei saa mu päev alata). Ja õnneks jätkus lõngast. Umbes 20 cm jäi lõnga üle:))).

Aga lõpp hea, kõik hea!!! Sall sai valmis ja see sai HIIGLASLIK. Laius on sallil 2,8m ja pikkus 1,4m. Kokku kulus 450g lõnga (seega, kes tahab teha tervet salli, kõigi mustritega, peaks arvestama umbes 550g lõngaga, siis on kindel, et lõnga jagub). Kokku kulus salli kudumiseks 3 nädalat, mille jooksul kudusin 90 tundi ja 1,5km lõnga. Kusjuures üllatavalt kombel ei tüüdanud see kudumine kordagi ära, seega tunnistan ausalt, et mõttes liigub juba uus sall.



Suur tänu kõigile Mustrimaailma pöidlahoidjatele! Ilma teie toetuseta oleks selle salli valmimine olnud palju vaevarikkam.

Ikka teie,
Mytsi Wabrik

Rahvuslik pingviinipere

On üks vahva lasteaed, kus tegutseb veel vahvam Pingviini rühm. Seal Pingviini rühmas käib Artur. Ühine aasta seal rühmas on kohe-kohe läbi saamas ja otsustasime teha väikese mälestuse.



Kaanele tegin väikese pildiraami, milles on hologrammpostkaart pingviinidest. Tegelikult sellest samast postkaardist kogu idee veerema hakkaski. Ideeliselt oleks köitmiseks mõeldud pael võinud olla roheline, aga noh, mis teha kui polnud rohelist käepärast.



Kõik lapsed tegid oma käejälje paberile ja mina köitsin need kokku.



Ja taaskord kingikotiks Muhu triibustikuga kangast kinkekott. Teine pool on tervenisti Muhu kangast. Koti sangad on seest poolt kaetud atlaspaelaga.

Kokkuvõttes oli tulemus nii mulle kui lapsele meeltmööda ja homme saab teada, kas ka kasvatajatele ja ülejäänud lastele.

Seniks aga päikest teile!

Mytsi Wabrik

Rahvuslik kinkekott

Täna tuleb lausa 2 postitust. Eelmises postituses oleva albumile jätkuks tegin ühe rahvusliku koti. Olin ammu plaaninud sellist teha. Olen selliseid nii paljudes blogides näinud, seega ma lihtsalt pidin ka ühe sellise tegema. Ja täna oli selleks hea võimalus. Nimelt avastasin, et mul pole albumi jaoks kingikotti. Seega vaatasin kiirelt oma kangariiulisse ja nii see mõte tuligi. Väga mõnus ja kiire tegemine. Mõni päev teen omale samasuguse!



Tore on selle juures minu arvates just see, et seda kingikotti saab hiljem praktiliselt ka kasutada, poekotina. Loodan, et kingisaajad ise ka rõõmustavad selle üle.

Täna siin me laulame, sest laululapsed oleme

Tere, tere kõigile,
väiksele ja suurele!
:,:Täna siin me laulame,
sest laululapsed oleme. :,:



Emale ja isale,
tädile ja onule
:,:täna siin me laulame,
sest laululapsed oleme.:,:




Siis, kui taevas päikene
või on väljas vihmaveed,
:,:täna siin me laulame,
sest laululapsed oleme!:,:






Sulgen väikese mängutoosi ma,
panen laulud kõik puhkama.
Tänan, lehvitan.
Tänan, kummardan.
Varsti jälle me laulame.

Kõike ilusat,

Mytsi Wabrik

PS! See uus lõikealus, mille soetasin, on väga hea ja soovitan kõigile köitjatele!