Rebane "Armi"

 

Tere taas üle mitmete-mitmete aastate!

Mõtlesin kaua, kas ma hakkan blogisse midagi kirjutama. On ju viimasest korrast nii palju aega mööda läinud. Siis aga meenus mulle, miks ma üldse kunagi seda blogi alustasin. Ma tahtsin endale kohta, kuhu jäädvustada kõik oma käsitöö projektid, et kunagi vanast peast oleks hea meenutada. Mitte ainult vaadata pilte, vaid justnimelt lugeda kõiki neid tundeid ja mõtteid, mis sellel hetkel peas keerlesid.

Pikal blogi pausil on olnud põhjus - see on olnud ka pikk käsitööpaus. Ma sain tõsise käevigastuse (mul on kõik parema käe liigesed ära kulunud ja katki), mis viis kolme aastasele võitlusele ja paranemisele. Aga palju teraapiat ja uuesti käe kasutamise õppimist ning ma suudan taas tegeleda käsitööga. See tunne! Huh...klomp tuleb kurku. Ma ilmselt isegi ei tajunud, kui väga-väga ma käsitööd armastan. Kui tähtis hinge teraapia se mulle on. Aga eks se tihtilugu nii ongi - kui oled millegist ilma jäänud, alles siis mõistad kui tähtis see sulle oli. Nüüd oskan ma rohkem kui kunagi varem hinnata võimet teha käsitööd. Olen rohkem kui tänulik oma vanaemale, kellelt  ilmselgelt ma selle käsitöö armastuse pärisin. Isegi kui ma ei mõistnut teda selle eest tänada, kui mul selleks veel võimalus oli - ma tean, et ta teab!

Tuli taas tuju heegeldada üks mänguasi. Kuna oma lapsed on juba vahepeal suureks kasvanud (vanem poeg juba põhimõtteliselt osaliselt välja kolinud), siis otsustasin teha ühe töökaslase pisikesele tütrele väikese rebase. Rebase nimeks sai Armi. Oh need jalad!!! Ma endiselt maadlen igakord jalgade õmblemisega 😁. Mingid asjad ei muutu siin maailmas kunagi. 

Pean tunnistama - olen täitsa rahul. Arvestades, kui kaua ma pole ühtegi asja heegeldanud, siis pole paha. Mis siis, et ise seda ütlen😀. 

Juhendiks nagu ikka Lilleliis'i looming. 

Lõngaks: Silke Peo 30

Heegelnõel number 3,5

Kohtumisteni!

Teie,

Kiiser

Sain omale sellise vahva raamatu, nagu "Võluväega mänguasjad". Autoriks on loomulikult teada-tuntud amigurumide meister, Lilleliis. Ma olen aastate jooksul omajagu tema juhendite järgi mänguasju valmistanud ja ilma ilustamata - ta on siiani minu lemmik amigurumide looja. Head juhendid, arusaadav tekst ja mis peamine - detailselt läbi mõeldud ja eriliselt armsad mänguasjad valmivad. Suur oli minu üllatus, kui raamatu sissejuhatusest oma nime leidsin. See oli mulle väga suur au. 

Aitäh, Mari-Liis, et usaldasid mind oma juhendeid testima!

Kui ma siis seda raamatut sirvisin, tuli mul väga palju uusi mütsi ideid. Sain sellest raamatust tohutult inspiratsiooni, mida viimasel ajal vajaka on jäänud. Mütsidest endist aga järgmises postituses. Kui juba mütsi tegemiseks läks, siis tuli soov ka mõni mänguasi taas valmistada. Kuigi ma igakord, kui neid heegeldan, mõtlen, miks ma jälle neid teen. Igakord on sõrmed valusad nende pisikeste asjade nikerdamisest. Aga kui juba mänguasi valmis - siis ei kahetse ma hetkekski, et alustasin. Sõbranna naeris, et see meenutab nagu sünnitust - kõik valu ja vaev on lõpptulemust väärt :) .

Ma oma paar nädalat sirvisin ikka hommikukohvi juurde raamatut, ega suutnud otsustada, millist nüüd siis teha. Kuniks tuli väiksem poeg koju sünnipäeva kutsega. Ma olen vist juba ka varem maininud, et kui ma valmistan midagi (eriti mütse), siis need räägivad mulle oma lugu. Ja iga asi on valmistatud just konkreetselt teatud inimesele, kellega see lugu kokku sobib. Nii on ka mänguasjadega - ma teadsin kohe, millise mänguasja valmistamist ma alustan, sest see kiisu on just nii selle tüdruku oma kui veel olla saab. Ja teadsin täpselt, mis lõngast ma selle valmistan. See kirjeldab selle tüdruku iseloomu ja olemust täiuslikult.

Nimeks sa ta Kiiser. Mu poeg vaatas seda tegelast ja siis küsis, kes see on? On see kass? Ei, ikka tiiger. Ei, ei, see on natuke mõlemat. See on ju Kiiser. Nii et saage tuttavaks - kass-tiiger Kiiser.

Lõngaks: Katia Bombay

Heegelnõel nr 3

Idee: "Võluväega mänguasjad"

Kiiseri pikkuseks sai 20 cm.

Peatse kohtumiseni!

Eesti Vabariigi sünnipäevast suve ootuseni

Tere ilusat pühapäeva!

Just siis, kui oli lootust juba kevadet nautida, otsustas talvetaat meid veel üllatada ja ilmselt rohkema lumega, kui kogu talve peale kokku. Seega õues olemisele eelistan ma oma tänast õhtut arvuti taga veeta ja veidi aru anda, mida vahepeal teinud olen.


Alustame siis 24.ndast veebruarist. Traditsiooniliselt teen ma selleks puhuks lastele kingituse. Seekord tuli kingitusi valmis teha rohkem kui 2, sest naabritega ühendasime jõud ja tähistasime Eesti Vabariigi sünnipäeva ühiselt. Nii said ka kõik lapsed ühiselt kingituse.Mõtlesin pikalt, et mida teha. Küsisin ideid ka FB-st ja MM-st. Koorus välja idee teha raamatukogu-/lasteaia-/sussikotid. Et asi oleks rahvuspärasem, siis otsisin netist arhailise tikandi mustreid ja joonistasin need suht-koht vaba käega kangale. Nagu ikka, on mul kombeks ka kirjutada lastele iga aasta üks kirjake. Seekord oli siis tükk tegu, et välja mõelda neid lausa 4. Üks kiri oli selline:

kallis  artur!

Täna on meile väga tähtis päev. Täna on eesti vabariigi 96. Sünnipäev. Sina oled alles väike, aga emme-issi jaoks tähendab see päev väga palju. Emme on sulle tihti rääkinud, et mitte kõik riigid ei ole vabad. Väga pikka aega ei olnud ka eesti vaba. Sina oled aga õnnelik poiss – sina sündisid vabas eesti riigis. Sina saad rääkida eesti keeles, saad laulda eesti laule ja lehvitada eesti sünnipäeva puhul sini-must-valget lippu.

Emme tegi sulle väikese kingituse. Joonistasin sinu koti peale tähtsad pildid. Need on arhailised motiivid. Need on väga vanad ja tähendavad eestlaste jaoks midagi erilist ja salapärast. Meie, eestlased, oleme nendega kaunistanud oma riideid, kodusid, sööginõusid ja palju muud. Sinu kotile joonistasin ma sõõrid.

Sõõridel on maagiline kaitsevõime. nad on päikese sümbol ja maa märgiks. Rõngasrist on valguse ja elu märk. Kodarratas on pühaduse ja õnne märk.

Nüüd saab selles kotis sinuga kaasa rännata ja maailma avastada sinu väike sõber, jänes-eestimaa. Ja emme joonistatud sõõrid kaitsevad teid kõige halva eest ja toovad teile palju õnne ja kordaminekuid.

Ilusat eesti sünnipäeva soovib,

Emme

24. veebruar 2014

Minu mees teab, kuidas mind rõõmustada. Mulle ei meeldi väga lõikelilled. Pealegi on mul enamus lillede vastu allergia. Juba teist aastat rõõmustab ta mind isetehtud lillega. Eelmine aasta sain ühe sellise (paremal pildil, vasakpoolne lill) emadepäevaks. See aasta sain uue naistepäevaks. Oi, ma olen nii õnnelik. Varsti on mul terve kollektsioon neid imelisi lilli. Suvel, kui ilmad soojad, siis värvin need ära. Vist... Tegelikult meeldivad nad mulle sellisena, nagu nad just praegult on.




Ja kui suvest juba juttu tuli, siis sellega seotud ka mu järgmine projekt. Nimelt tuli mul üks päeva bussiga töölt koju sõites tohutu isu heegeldada üks väike kleit. Kuna mu koolikaaslane sünnitas jõulude eel pisikese printsessi, siis on modell hea lähedalt võtta :) . Nii valmistasingi paari tunniga ühe kleidikese. Kui sokimaania läbi saab, siis teen kleidile juurde ka mütsi ja peapaela.

Lõngaks: Novita Samos ja Novita Spektri plus

Heegelnõel nr 5

Idee: Little Sweetie Dress & Headband

Ilusat kevadet oodates,

Müts "Artur"

Ma ei oska kohe kuidagi muudmoodi seda mütsi nimetada. See on nii Arturi müts, kui veel olla saab. Kõik detailid on lapse enda soovid ja ülima täpsusega pandud just sinna, kuhu laps neid soovis.

Mütsi idee tekkis lapsel juba enne jõule. Ta teatas, et soovib kõrvaklappidega mütsi. Kui müts oli poolenisti valmis, siis tekkis tal soov, et sinna peaks kindlasti juurde tulema ka punkarihari... nagu ikka :D . Kui mütsi toorik oli tehtud, siis teatas ta, et ka silmad peavad tulema. Mütsi proovisime kümneid kordi pähe, et kõik detailid oleks ikka õiges kohas (Artur käis ise peegli ees neid paigutamas :D). Ka värvid valis ta ise välja. 

Kui mütsi tegemine iseenesest läheb ruttu, siis detailide nikerdamine ja nende külge õmblemine võtab ilmatuma aja. Lisaks veel voodri tegemine, sest külge õmblen ma voodri alati käsitsi. Sisuliselt kulus selle mütsi tegemiseks sama palju aega, kui eelmises postituses nähtud printsessi heegeldamisele.

Laps ise jäi väga-väga rahule oma mütsiga. Käis mitu korda peegli ees ja teatas: "Oh sa juss, see sai nüüd äge!" :D 

Lõngad: Kõik on Dropsi lõngad: Cotton wool, Alpaca, Karisma, Merino. Lisaks veel helkurniiti.

Heegelnõel 3,5 ja 4,5

Idee: Arturi looming

Aitäh lugemast! Peatse kohtumiseni!

Printsess "hõbeking"

Olen endiselt mänguasjade lainel. Mul on nii hea meel, et mu käsitöökirg on taas mind leidnud! Valusast pöidlast (mänguasjade heegeldamisega kaasnev "töötrauma" :D) hoolimata, ma lausa naudin igat hetke, mil saan midagi nikerdada.

Mul paluti ühele pisikesele printsessile teha sünnipäevaks mänguasi. Kaua polnud vaja mõelda, sest juba ammu soetasin ma omale ühe vahva printsessi juhendi. Olen seda ka varem teinud, kuid kahjuks see fotodele ei jõudnudki. Seekord otsustasin, et teen kiired pildiklõpsud, enne kui kingituse üle annan.

Peaks mainima, et lilla värvi pildile saamine on ülemõistuse keeruline. Kui saan lilla värvi paika, siis on kõik muud värvid paigast ära. Kui muud värvid on paigas, siis muutub lilla siniseks. Aga enamvähem sain siiski hakkama.

Juhendi osas tegin veidi kohandusi seekord. Juba eelmine kord olin ma hädas juuste tegemisega. No kohe kuidagi ei saanud pihta, mismoodi neid juukseid tegema peab. Seega improviseerisin. Nagu ka seekord. Põhimõtteliselt kõik muu on juhendi järgi, välja arvatud ääre tegemine, kus ma lihtsalt jätkasin ringselt heegeldamist ja tagaosasse lisasin 2 ekstra rida (muidu jäi kukal liiga paljaks). Ja krooni tegin ka suurema, sest eelmine kord tundus see liiga väike olevat. Kolme tipu asemel on nüüd neid neli. Muus osas järgisin juhendit. Juhend, nagu ikka, on hästi kirjutatud. Hästi mõnus jälgida, arusaadav, rohke pildimaterjaliga. 

Takkajärgi mõeldes, oleks pidanud seeliku satse tehes 3-e samba asemel 2 tegema, sest lõng oli hästi paks ja ei jäänud nii hästi hoidma, kui eelmine kord. Kahjuks polnud ka pärleid käepärast, seetõttu on tegemist veidi kodusema printsessiga :) . 

Mina igatahes jäin rahule. Loodetavasti ka kingisaaja. 

Lõngaks: Rowan handknit cotton, Novita Samos ja Schachenmayr cotton time.

Heegelnõel nr 3,5

Juhend: Lilleliisi Printsess hõbeking

Ilusat talvepäeva teile kõigile ja taaskohtumiseni!

Hiired, mõmmid ja kollane mütsike

Tere taas!

Mõni aeg tagasi sündis minu koolikaaslasele imearmas pisike printsess. Otsustasin, et teen talle väikese kingituse. Alguses oli vaid plaan mütsike ja papud teha, aga siis tuli idee teha veel üks mänguasi.

Baleriinist hiireke valmis Lilleliisi õpetuse järgi. Nagu ikka - väga hea juhend, soovitan!

Lõngaks oli seekord Novita Miami ja heegelnõelaks nr 3,5.

Müts ja sokid on omalooming ja valminud lõngast Drops Alpaca (kahekordselt võetud). Heegelnõel ja vardad nr 3,5.

Kingituse omanik.

Kui juba heegelnõel soojaks oli aetud, võtsin kätte ja tegin veel ühe kaisuka. Artur omastas selle ära enne kui see veel valmiski oli :D . 

Kuna piltide tegemisega tiba kiire, siis täna ei õnnestunud õhtupimeduses häid pilte saada. Aga mingi aimdus siiski mõmmist tekib, eks? 

Pean mainima, et sellega ma tegelikult lõpuni rahule ei jäänudki. Ja juhend ei ole selles süüdi, vaid minu oskamatus. Igatahes pusisin päris pikalt jalgade kallal, enne kui sain need enamvähem sobivalt paika. Ütleme nii, et arenemisruumi mul veel on :) . 

Juhendiks taaskord Lilleliisi juhend: Mõmmi. Lõngaks Drops Lima ja heegelnõel nr 3,5 (takkajärgi tarkusena - oleks pidanud pool numbrit väiksem olema, oleks tulemus ühtlasem ja parem tulnud).

Seekord siis sellised tegemised. 

Ilusat talve teile kõigile ja katsuge ikka vahepeal käsi puhata ning talverõõme nautida!

Päikesekootud sokid

Tere taas!

Märkamatult on suvest saanud juba sügis. Uskumatu! Aga eks nii vist juhtubki, et asjad jäävad märkamata, kui elu on nii kiire, et peale töötamise-õppimise suurt midagi muud teha ei jõuagi.  Ma pole vist kuu aega, või isegi rohkem, vardaid kätte saanud. Kohutavalt piinav on see. Aga midagi pole teha - sõna otseses mõttes pole selleks aega. Õnneks jõudsin ma suvel veidi veel kududa ja kahed sokid olen jõudnud ka jäädvustada. Seega siit kiire ülevaade sokkidest, mis lähevad Mustrimaailma heategevuskudumise raames SOS Lasteküla kahele vahvale tüdrukule.

  

Tere!

Minu nimi on MytsiWabrik ja mul on nii hea meel, et ma sain kududa Sulle ühed kollased põlvikud. Need põlvikud on minu arvates nii päikese värvi ja loodetavasti just niisama soojad kui päike seda on. Ja soki peal vooklevevad sinka-vonka triibud on soomlaste arvates päikese kiired. Nad kutsuvadki seda päikese mustriks. Ja kui ma neid põlvikuid Sinule suvel kudusin, siis püüdsin ma nende sisse kogu suvise soojuse ja rõõmu. Kui Sa need põlvikud pimedatel talveõhtutel jalga paned, siis kogu see päikese soojus, mis nendesse sokkidesse on kogunenud,  soojendab Su jalgu. Tulgu seda lund ja külma nii palju kui ilmataat soovib, Sinu jalad püsivad ilusti soojas ka kelgumäel!

Ilusat talve soovides,

MytsiWabrik

Tere armas väike tüdruk!

Mina olen MytsiWabrik ja mul oli suur rõõm kududa Sulle ühed vahvad roosa-triibulised sokid. Võibolla Sa oled seda kuulnud, aga ma räägin ikkagi sulle ühe loo. Nimelt usuvad käsitöölised, et kui sa suvel kood sokke, siis tulevad neist kohe eriti soojad sokid, mida on talvel hea kanda. Tead miks? Sest suvel paistab päike ja on nii nii mõnusalt soe. Ja kui istud suvel, päike pehmelt põske paitamas, soojal rohelisel murul ja kood sokke, siis päike kingib nendele sokkidele oma soojust ja pehme roheline muru annab sokkidele oma suvelõnha ning vaikne suvine tuuleiil keerutab sokkide ümber ja peab seda soojust sokkide sees. Ja kui Sa talvel need sokid jalga paned, siis tunned Sa kohe, kui mõnusalt soojad need on ja ükski külmapoiss ei pääse Sinu varbaid kiusama. 

Mõlemad sokid on kootud Novita 7-Veljestä lõngast.

Suurus: 34

Vardad: 3,5

Muster: triibulised on omalooming ja kollased pärinevad ajakirjast "Novita sukkalehti"

Soovin teile kõigile imeilusat sügist!

Kiirete aegade kiired tegemised

Tere!

Piinlikusega pean tunnistama, et järjekordselt on möödunud ilmatuma aja ja mina pole jälle blogisse kirjutama jõudnud. Vahest ma ei saa ise kaa aru, kuhu küll mu aeg lendab. Alles see suvi algas ja juba on see läbi saamas. No igatahes meie jaoks, sest esmaspäevast hakkab minul kool ja teisipäevast poistel. Mis omakorda tähendab, et aega käsitöö jaoks jääb ilmselt veel vähemaks. Kahjuks. Kuid ma püüan hetkel ära teha nii palju kui võimalik.

Nagu ikka- blogisse jõuab asju esitlemiseks kordades vähem kui neid tegelikult valminud on. Põhjus on aga väga tobe - mu vana arvuti läks katki ja minu uuele arvutile ei sobi fotoka kaardilugeja. Kellel õunake, see teab et sellele igast lisavidinaid saada pole päris nii lihtne kui pc-le. Ja rääkimata sellest, et ma tellisin 2 korda vale juhtme. Lõpuks tellisin eraldi kaardilugeja, nii et nüüd võin südamerahuga 16. erinevat kaarti kasutada ja kõikidelt info arvutisse saada :D .  Kuidas see aga piltide vähesusse puutub? Lihtsalt fotoka kaart on samuti ju limiteeritud mahuga ja selle asemel, et oma käsitöölisi saavutusi üles jäädvustada, otsustasin kasutada pildiruumi peremälestuste jäädvustamiseks.

Aga aitab nüüd lobast. Nii palju kui neid asju nüüd jäärdvustatud on, nii palju neid ka üles panen. Siit need tulevad.

 Rahvuslikes toonides müts on tehtud selle õpetuse järgi. Muud mütsid on omalooming.


Sipelgapesa rühmale sobilik mälestusalbum, kus kõigi laste käejäljed sees. Meie pere traditsiooniline lasteaia lõpetamise kink :).

See nädal valmis 2 kaisulooma. Tõele au andes on neid valminud juba kokku 5, kuid kevadel valminud printsess ja tigedad linnud pole siiani pildile pääsenud. Lähipäevil saab valmis ka kolmas kaisuloom. Kingituseks naabrilastele.

Lõngaks on Rowan Cotton ja mingi tundmatu kollane lõng.

Juhendi leiate Lilleliisi kodulehelt. Taaskord pean jagama vaid kiidusõnu juhendi osas!

Aga selline kiire kokkuvõte saigi siis seekord. Viimistlemist ootavad 2 mütsi, üks kaisukas ja minu kamspun. Ma loodan, et suudan need pühapäevaksvalmis saada, sest uuest nädalast hakkab kiire kool-töö-inimese elu.

Päikeselist suvejätku teile kõigile!

Suvele vastu uue seelikuga

Tegelikult on tegemist juba eelmise aasta suve lõpus valminud seelikuga. Kahjuks läksid aga ilmad selle kandmiseks liiga külmaks ja nii see siis uut suve ootama jäigi. Nüüd, lõpuks ometi, saan ma seda seelikut kanda ja selle mugavust nautida.

Ülemine mustrikord sai tehtud mõnevõrra lühem, kuna ma ei tahtnud liiga pikka seelikut. Ja paela asemel sai kootud kummi jaoks tunnel. Nii püsib seelik paremini seljas :).

Alguses ma väga pelgasin, et ilma voodrita seda seelikut kanda ei ole võimalik, sest see paistab läbi, ja voodriga tuleb see liiga paks. Tegelikkuses aga pole hirmuks üldse põhjust ja seelik sobib väga hästi ka voodrita. Midagi delikaatset näha pole võimalik :).

Olen tõesti seelikuga väga rahul! Naudin selle kandmist nii tavapäeval kui ka tibake pidulikumal päeval. Sobib igale poole. Ja kuna see mulle nii väga meeldib, siis alustasin uue tegemist- seekord midagi heledamat.

Lõng: Perlgarn mit Viskose (50g/150m)
Varras nr 3
Juhend: Lace Tiered Skirt

Mõnusat päikese nautimist!