Lõpuks ometi valmis müts Kristjanile. No võttis jah miljon aastat aega, aga selle poisi nõudmised muutusid iga viie sekuni järel ja tema soovid läksid aina ulmelisemaks. Vahepeal kadus üldse isu seda mütsi teha enam. Lõpuks siis sai ta selline:
Pealmine osa on heegeldatud ja pärineb algselt Mütsiraaatust, otseloomulikult minu mugavdustega:
Algselt oli plaan noka sisse panna vana nokamütsi nokk, aga hiljem selgus, et müts ei jää sellega üldse ilusti hoidma. Kuid tänu selle järgi heegeldamisele, õnnestus mul esimest korda saavutada sobiv nokk mütsile, mis ju positiivne (see on parema hoidmise mõttes voodri külge õmmeldud):
Tükk nuputamist oli mul mütsi voodriosas. Mõtlesin, et õmblen voodri. Aga ma ei oska ju! Siis mõtlesin, et heegeldan, aga see jäi liiga paks. No egas midagi, siis tuleb kokkuvõttes viimane variant (mis oleks võinudki kohe esimene hoopis olla!), vooder kududa. Kuna see punane lõng on suhteliselt paks, siis otsustasin sisu jaoks ära kasutada lõngajäägid:
Viimasel hetkel telliti mütsile ka lumehelbed:
PS! Müts tehtud tegelt vanemale pojale, aga haiguse tõttu on modelliks noorem:)
Väga lahe müts!
ReplyDelete