Palju õnne, Eestimaa!

Täna on ilus päev! Täna on Eestimaa sünnipäev! Kuigi, tõele au andes pean ma enda jaoks palju tähtsamaks Eesti taasiseseisvumist, siis sellest hoolimata tõstan täna Eesti lipu kõrgele ja hüüan: "Palju õnne, kallis kodumaa!" Ma olen uhke, et olen eestlane. Ma pole seda kunagi püüdnud varjata ja pole kunagi selle pärast häbi pidanud tundma. Ja ma tahan, et ka minu lapsed teaksid, kes nad on ja kust nad tulevad. Nii on saanud juba traditsiooniks, et iga aasta, 24. veebruar ma kingin neile midagi eestipärast, midagi, mis neile meenutaks nende kodumaad. Nii ka seekord.

2 aastat tagasi sai vanem poeg omale väga patriootliku jänesepoeg Tohi. Nüüd, 2 aastat hiljem sai omale jänesepoja noorem poeg.

Traditsiooniliselt oli juures kiri:

Tere Artur!

Minu nimi on Jänes Eestimaa. Olen sinu uus väike sõber. Ma olen sündinud 24. veebruar, 2013 aastal. Kas sa tead, et see on ka Eesti Vabariigi sünnipäev? Olen 95 aastat noorem kui sinu kodumaa. 

Iga kord kui sa mind sülle võtad, siis meenutan ma sulle, kes sa oled. Sa oled eestlane. Ära seda kunagi unusta! Ära unusta, kust sa oled tulnud. Sinu sünnimaa on Eesti. Sinu juured on Eestis. Sinu ema-isa on eestlased, sinu vanavanemad on eestlased.

Me ei ela praegult Eestis, aga see ei tähenda, et sa poleks enam eestlane. Seda ei muuda miski. Ka see mitte, et sa sõpradega räägid teise riigi keelt. Iga päev koju tulles saad sa rääkida maailma kõige ilusamat keelt- eesti keelt. Me kindlasti reisime sinuga veel palju ringi, näeme ilusaid paiku, kuuleme võõraid keeli. Ehk õpime meiegi mõne neist selgeks. Aga kõikidest maadest kõige ilusam on meie kodumaa, Eestimaa. Kunagi, kui suuremaks saad, siis sa mõistad mind. Kunagi, kui saame suureks, siis läheme ehk tagasi kodumaale, kes teab. Aga tea seda, et ükskõik, kus me ka ei ela, ükskõik, mis keelt me ka ei räägiks, meie kodu on ikkagi Eesti, meie emakeel on ikkagi eeti keel ja meie oleme ikkagi eestlased! Ja ära muretse, ma ei lase sul seda unustada, sest igakord kui sa mind kaissu võtad, tuletan ma seda sulle meelde.

Sinu kallis sõber,

Jänes Eestimaa

Jänes Eestimaad tegema hakates teadsin ma kohe, milline ta tulema peab. Kunagi, kui Lilleliis selle jänese tegi, teadsin ma, et ka mina teen selle jänese kunagi. Ta lihtsalt sobis igas mõttes kõige paremini rahvuslikuks jäneseks. Miks jänes? No selles osas oli valik kindel, sest mu lapsed lihtsalt armastavad jäneseid.

Jänes sai natuke üle nuumatud, sest kogemused on näidanud, et 2 nädalat lapse kaisus muudab kaisulooma tunduvalt saledamaks :).

Jänes sai valmis hommikul kell 2. Panin jänkupoisi lapsele kaissu, hommikut ootama. Kell 5 ärkas meie kukeke, võttis jänku ja tuli tips-taps minu juurde. Seisis voodi ääres, uni veel silmas, jänku tugevalt kaisus, naeratus kõrvuni ja sosistas vaikselt: "Emme, aitäh! Emme, ma nii väga armastan sind!" Siis vaatas ta jänkupoisile otsa ja teatas: "Palju õnne, Eestimaa!" Järelikult sai täidetud eesmärk- laps sai kohe aru, mis jänkuga tegemist on.

Lõng: Rowan handknit cotton (minu lemmik lõng mänguasjade valmistamisel!)
Heegelnõel nr 3,5
Idee: Lilleliis

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!